Magistritöö uurib usu mõju
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number: 19. november 2008 Nr 46 /
Metodisti kiriku vaimulik ja Tartu vangla peakaplan Olavi Ilumets (fotol) kaitses Tartu Teoloogia Akadeemias magistritöö «Religiooni mõju kinnipeetavatele Tartu vangla näitel». Magistritööd juhendas Üllas Linder.
Kuue vanglas töötatud aasta jooksul on ta vaimulikuna näinud palju rõõmsaid hetki, kus Jumala arm on muutnud kinnipeetavate elusid radikaalselt. Muutuste kaudu ei ole võitnud mitte üksnes nemad ise, vaid ka kogu ühiskond.
Oma teadmistest ja kogemustest lähtuvalt seadis Ilumets magistritöö eesmärgiks analüüsida kinnipeetavate üldist olukorda, selgitada välja nende religioonihuvi põhilised seaduspärasused ning pakkuda saadud tulemuste põhjal võimalusi olukorra parandamiseks. Ilumets usub, et religioon on oluline tegur kinnipeetava identiteedi muutmisel.
«On tähtis, et ka rängalt eksinud inimene saaks lepitatud nii iseenda, ohvri kui ka ühiskonnaga. Ja see on võimalik ainult läbi Jumala andestava armu vastuvõtmise. Oma tööga püüan julgustada otsima lahendusi inimelu muredele, üksindusele, eraldatusele ja hüljatusele,» on Ilumetsa arvamus.
Tulevikus tahab Ilumets töötada aga vanglast vabanenutega. «Mis saab kinnipeetavatest siis, kui vangla väravas ei oota vabanenut kiriku või rehabilitatsioonikeskuse inimene, kes on valmis olema teatud aja talle tugiisikuks? Siis ootavad teda kuritegelikust maailmast läkitatud vastuvõtjad. Tulemuseks on see, et endine vang ei suuda alustada uut elu ühiskonnas, isegi siis, kui on vanglas leidnud tee Jumala juurde. Rohkem kui pooled ankeetküsimustiku täitnud kinnipeetavatest nimetasid, et nad vajavad vabanedes abi.»
TTA õppeprorektori Siimon Haameri sõnul on Ilumetsa magistritöö kaitsmine sündmus, sest varem ei ole Eestis omandatud magistrikraadi hingehoiu erialal. «Akadeemia on 15 aastat sihikindlalt tegelnud hingehoiu eriala arendamisega, et pakkuda pädevaid ja haritud hingehoidjaid, ning on ainus õppeasutus Eestis, kus on võimalik eriala omandada nii rakenduskõrghariduse kui ka magistriõppe tasemel.»
Merje Talvik
