Mais on peapiiskopi ülesannetes piiskop Anti Toplaan
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Üks küsimus, Uudised / Number: 07. mai 2025 Nr 18 digileht /
Eelnevalt kokku lepitud rotatsiooni korras on sabatipuhkust veetva peapiiskopi Urmas Viilma ülesannetes alanud maikuul Saare-Lääne piiskop Anti Toplaan.
Esimest nädalat peapiiskopi ülesandeid täitev piiskop Toplaan selgitab Eesti Kirikule, et sarnaselt teiste peapiiskoppi asendavate piiskoppidega on ka tema osaks oma „valvekorra ajal” peamiselt jooksvate küsimuste lahendamine ja koosolekute läbiviimine.
Kui suureks lisakoormuseks osutub peapiiskopi ülesannete ajutine täitmine ja mis on maikuu märksõnad üldkiriklikus plaanis?
Anti Toplaan: Esmalt toob peapiiskopi asendamine mulle varasemaga võrreldes kaasa iga nädal ühe füüsilise kirikuvalitsuses kohalolemise päeva, milleks on uue nädala algus ehk esmaspäev.
Kuna oleme koos peapiiskopiga suurte ja strateegiliste teemade arutelud ja kohtumised kavandanud kas seljataha jäänud talve ja varakevadesse või sügisesse, siis langeb peapiiskoppi asendavate piiskoppide õlgadele peamiselt jooksvate küsimuste lahendamine ja koosolekute läbiviimine.
Sarnaselt teiste piiskoppidega püüan oma „valvekorra ajal” olla peapiiskopi asendajana olemas nii kirikuvalitsuse liikmetele, töötegijatele kui vaimulikkonnale. Pean konsistooriumi kabelis nädala alguses palvusi, valmistan ette ja juhatan kirikuvalitsuse istungeid ning osalen erinevatel kohtumisel.
Minul on võrreldes teiste piiskoppidega ka arvestatav koormus mitme oma koguduse teenimisel ning Saare-Lääne piiskopina langeb maikuusse nii Saarte kui Lääne praostkonna sinoditel osalemine, mille peamisteks ettevalmistajateks on praostkondade praostid.
Kuhugi ei ole minu kalendrist kadunud ka erinevate raadiosaadete ettevalmistamine ja saatejuhina läbiviimine.
Pean tõdema, et piiskoppidel on oma teenitavates piirkondades ja valdkondades sedavõrd palju ülesandeid ja kirikuseadustikust tulenevaid kohustusi, et sinna väga palju muud ei mahu. Kui siis piiskopil on vaja ka täita lisaks muid ülesandeid, tuleb tegeleda aja planeerimise ja prioriteetide seadmisega.
Inimestele võib jääda mulje, nagu piiskopid tegeleksid peamiselt jumalateenistusliku elu ja kiriku välispidise vormiga, siis suurem osa ülevaataja tööst on seotud suhtluse ja hingehoiuga, mis jääb kõrvaltvaataja silmale märkamatuks. Kokkuvõtteks võib öelda, et see on küll väljakutseid pakkuv, kuid samas ka õnnistuserohke võimalus teenida oma rahvast ja Jumalat.
Eesti Kirik
