24. oktoobril toimunud majandusnõukogu
koosolekul oli arutlusel kiriku eelarve, koguduste kinnisvara ning tsentraalne
infosüsteem Koguja.

Majandusnõukogu esimees kantsler Mati
Maanas vahendas Eesti Kirikule, et koosolek oli töine ning tulemuslik.
Kaalukamaks päevakorrapunktiks oli kiriku eelarvega seonduv. «Selle aasta
lisaeelarvega oli kõik selge, ent järgmise aasta eelarve osas pidime leidma
ressursid, millega täita «auku» kinnitamist ootavas eelarves,» ütles kantsler.

Ta selgitas, et vajaminev summa võeti ühest
mitteformaalsest fondist: «Tegemist on 1,6 miljoni krooniga, mille EELKle
pärandas üks eestlane, kes sõjajärgse elu veetis väljaspool Eestit. Annetaja ei
seadnud summa kasutamiseks tingimusi, aga me käsitleme sellist raha kasutust
siiski laenuna ja esimesel võimalusel raha tagastame, et seda edaspidi kasutada
üllamal eesmärgil.»

Maanase sõnul oleks ilma selle rahata
tuleva aasta eelarve kinnitamine suuresti küsimärgi all: «Seal ei ole midagi
rõõmustavat, saame vaid tagada selle aasta taseme, mis on arusaadavalt väiksem,
kui organisatsioonid oma tegevuseks vajaksid, aga peame  mõistma, et seda raha pole kusagilt võtta.»

Keerulise situatsiooni põhjuseks nimetas
kantsler mitme kiriku tuluallika vähenemist, näiteks välistoetuste lõppemist.

Printsiip üle-küla-võrdselt on aegunud

Tema sõnul ootab kehtiv vaimulike palga- ja
pensionikassa statuut ümbervaatamist. «Siiani makstakse sellest printsiibil
üle-küla-võrdselt,» selgitas Maanas. Tema sõnul oleks tõeline solidaarsus, kui
solidaarsuskassasse maksvad kogudused, kes on majanduslikult heal järjel,
endale toetust vastu ei küsiks, vaid jätaksid selle jagamise väiksematele
kogudustele.

«Keskkassa peaks pühenduma nendele
kogudustele, kus raha ei ole, aga mitte sellepärast, et koguduse töötegijate
töö oleks halb,» kinnitas Maanas, kes kuulub ka konsistooriumi otsusega
moodustatud vaimulike teenistussuhete regulatsiooni väljatöötamise töörühma.   

Põlvast, Nõost ja Kogujast

Majanduskomisjon võttis arutada kahe
koguduse, Põlva ning Nõo kinnisvaraküsimusi. Põlva kogudusele anti
põhimõtteline nõusolek sõlmida teatud kinnisvaralepinguid, mis tagaks
kogudusele majanduslikku tulu.

Nõo kogudus soovis saada luba müüa koguduse
omandisse kuuluv lagunev hoone, kus elavad sundüürnikud. Kogudus leidis, et ei
ole otstarbekas hoonet samas seisus hoida, samuti seda oma kulul remontida,
parem on see koos juurde muretsetud maaga müüki panna ja saadud raha
olemasoleva kinnisvara haldamiseks kasutada. Kogudus sai selleks
nõusoleku. 

Päevakorda mahtus veel peale jooksvate
küsimuste arutelu tsentraalse infosüsteemi Koguja tulevikust. Nimetatud süsteem
on koguduseti pälvinud vastakaid seisukohti, selle loomisele on nii poolt- kui
ka vastuhääli. Projekti eestvedaja Priit Humal sai komisjonilt ülesande
tegeleda teemaga intensiivselt ning koostada usaldusväärne finantsskeem. «Me ei
soovi enne kindlate garantiideta lepingutele alla kirjutada,» ütles Mati
Maanas.

Liina Raudvassar