Mälestusi Peeter Kohandist 2. osa

2.
Laulud esitati enamasti saksa keeles, kuid mitmetele nendest tegi Kohandi ka eestikeelsed tõlked. Üheks selliseks oli «Auf dem Wasser zu singen» («Vetel laulda»), mille adekvaatselt originaali (autor Leopold Graf von Stollberg) edasi andva ning muusikaga suurepäraselt ühilduva teksti toon siin tervikuna:
Läikides hiilgel kesk helkivaid laineid / liugleb üks paadike kõikuval teel.
Ah, rõõmul rohkel õrnhelkivail laineil / ruttab ka hingeke nii nagu paat.
Taevasest kõrgusest peegeldub veele / tantsides ehavalg paadikse eel.
Kõrguses latvadel õhtu pool hiies / viipab meil lahkesti eha kuldhiilg,
ida pool okste all põlisel hiiel / sahiseb kalmus, peal punane helk;
taevane hiilgus ja hiie suur rahu, / õnnistus hingele õhtune hiilg.

Ah, küll on kadumas kasteseil tiivul / kõikuvail laineil mu maapealne hing.
Homme ka kaob kui hiilgavail tiivul / nõnda kui eile ja täna kõik aeg,
kuni ma taevaseil helkivail tiivul / lendu, mis viimane, algama pean.

Kaalukas repertuaar ja lavastatud esitus
Eespool nimetatud laulukogu kinkis Peeter Kohandi 1950ndate lõpus Saaremaale Sõrve säärel asuva koguduse õpetajaks siirdumisel meie perele. Ta kahtles, kas seal leidub vastava tasemega klaverimängijat, kes oleks suuteline Schuberti laulude nõudlikke klaverisaateid mängima. Nii saigi ta edaspidi neid laulda vaid harvadel külaskäikudel Tartus.
Schuberti laule esitas Kohandi peamiselt sõprade ringis meie kodustel koosviibimistel. Mitmeid sisult sobivaid Schuberti laule, nagu näiteks «Ave Maria» ja «Du bist die Ruh», laulis ta korduvalt ka oma kodukirikutes Puhjas ja Nõos, orelil saatmas tädi Hilde.
Suurematel kirikupühadel, näiteks jõulude ja ülestõusmispühade ajal, esitas ta sageli mõne kaalukama aaria J. S. Bachi «Jõuluoratooriumist», G. F. Händeli «Messiast» või mõnest teisest vokaalsümfoonilisest suurvormist.
Peeter Kohandi juhendavat kätt oli tunda ka mitmete pidulikumate jumalateenistuste puhuks kiriku kaunistamisel ja muusikanumbrite «lavastamisel».
Hinges püsivad mälestused vaimuliku laulu «Rändur, ütle, kuhu lähed …» ettekandmisest, kus tekstis esinevad küsimused esitas orelirõdult koor, vastas aga altaripiirde ette välja tulnud ja rändurisaua käes hoidev pastor Kohandi. Samuti tema poolt koos kooriga korduvalt ette kantud kaunis «Litaania palve».
Pastor Kohandi mahe, kuid kõlav ja koolitatud hääl andis nendele ettekannetele erilise väärtuse, lisaks veel tädi Hilde meisterlikult esitatud orelisaated.

Kaunis elamus lapsepõlvest
Meenub veel üks P. Kohandiga seotud muusikaline mälestus. Olin üheksa- või kümneaastane ja põdesin reumaatilist südamelihase põletikku, mistõttu olin sunnitud suurema osa ajast oma teisel korrusel asuvas toas voodis veetma. Ühel talvisel õhtupoolikul kuulsin altkorruselt, et külla oli saabunud pastor Kohandi.
Mõne aja pärast hakkas alt kostma ema klaverimängu ja laulu. Kuulsin seda teost esmakordselt (noodi oli äsja toonud külaline) ja see haaras mind kohe oma ilu ja meeleoluga. Mõne takti järel liitus ema häälega Kohandi meeldiv bariton. Koolitatud lauljana improviseeris ta käigu pealt juurde teise häälepartii ja edasi kõlas juba kaunis duett.
Laulu lõppedes hüüdsin korduvalt ema, kuid esialgu mind ei kuuldud. Lõpuks siiski saabus ema uudistama, mis mul viga on. Ta rahunes kohe, kui sai teada, et mind oli erutanud äsjakuuldud laul, mis oli mulle väga meeldinud. Nagu selgus, oli tegemist Chopini Mi-mažoor etüüdi teemade seadega soolohäälele, eestikeelse pealkirjaga «Kurbus». Siiani on meeles selle laulu kurbkaunid sõnad.
Professionaalses ettekandes olen seda laulu hiljem kuulnud vaid Vanemuise solisti Helend Peebu esituses. Tema kaunile lüürilisele tenorile sobis see eriti hästi.

Soome keel selgeks raadiot kuulates
Siinkohal veel paar sõna Peeter Kohandist ja tema mitmekülgsest talendist. Lühidalt öeldes oli ta üks nendest, keda tänapäeval nimetatakse kiiksuga inimeseks, vanasti aga heas mõttes veidrikuks. Tema huvideringi kuulusid peale muusika veel kirjandus, kunst, teater (eriti ooper ja ballett), keeled, botaanika jpm.
Kohandi õhutusel hakkasime näiteks õega regulaarselt kuulama Soome raadio päevauudiseid ja muid sõnalisi saateid, sest tema oli oma soome kõnekeele piisava oskuse just sellisel moel omandanud. Varsti hakkasimegi soomekeelsest jutust üha enam aru saama. 1952. aastal Helsingis toimunud olümpiamängude raadioülekandeid kuulates omandasin spordihuvilisena ka soomekeelse sporditerminoloogia.
(Järgneb.)
Andres Jaeger