Matmispaik sajanditevanuse kiriku kõrval
/ Autor: Rita Puidet / Rubriik: Uudised / Number: 22. juuni 2022 Nr 26 /
Järva-Jaani kirikuaeda kasutatakse ka praegu kalmistuna. Katrin-Helena Melder.
Järva-Jaani kirikuaed on armastatud ka matmispaigana.
Tänapäeval toimub matus enamasti kalmistul, ent 4. juunil leidis oma viimse puhkepaiga Järva-Jaani hooldatud kirikuaias esivanemate kõrval Tallinnas aastal 1924 sündinud koguduse heategija paruness Helene von Schilling. Koguduse õpetaja Katrin-Helena Melder ütleb, et nende kirikuaias tuleb matuseid üsna sageli ette. Ta pakub, et aastas on 15–16 matust, pool neist on tänavu jaanipäevaks juba peetud.
Parunessi matus ei tulnud talle ega kogudusele üllatusena. Oma maise teekonna lõpuks oli vanaproua valmistunud juba mitu aastat tagasi ja saatnud kogudusele kinnituskirja matuste toimumise kohta Järva-Jaanis. Õpetaja Melder ütleb, et baltisaksa suguvõsade puhul ongi kombeks kurb toiming ette valmistada.
Õpetaja sõnab, et paruness pidas Eestit oma kodumaaks, oli oma usus kindel ja hoidis telefoni teel sidet Järva-Jaani kogudusega. Urnimatusele Eestisse tuli üheksa inimest. Lahkunu kalmule pandi puust rist, mis vahetatakse välja, kui valmib Eestist tellitud püsivam tähis. Paruness on pälvinud koostöö eest Eesti riigi ja kogudusega 2002. aastal presidendilt V klassi Punase Risti teenetemärgi ja aastal 2011 EELK koostöömedali.
14. sajandi algusaega jäävas kirikus on säilinud veel 16. sajandist pärit hauaplaat. Igal juhul on kirikuaeda matma hakatud 18. sajandil, sest sealt leiab tsaariarmees teeninud kindralmajor Carl von Schillingi (1719–1779) hauaplatsi ja kiriku lõunapoolselt välisseinalt talle pühendatud epitaafi. Kindralmajori järeltulijaid on peale Järva-Jaani maetud ka mujale Kesk-Eestisse. Kirikuaia hooldamise eest vastutab Järva-Jaani Teenus OÜ.
Surnuaiapüha peetakse Järva-Jaani kirikus 26. juunil. Valik pühakoja kasuks on enesestmõistetav, sest lisaks kogudusele kuuluva kirikuaia kalmistule on piirkonnas veel ka kaks nooremat: metsakalmistu ja Tornialuse kalmistu. Mõlemat haldab kohalik vallavalitsus. Võidupüha eel on põhjust meenutada, et kirikuaeda on maetud ka Vabadussõjas langenuid.
Rita Puidet
