Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Meie kahekordne pärand

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Hageri_suur168Hageri kihelkonnapäevadel ühendati kultuuripärandi aasta usuaastaga ja pakuti kaasaelamiseks mitmekülgset kava.

Hageri on see õnnelik paik, kus vanad traditsioonid on aus ja füüsilist ning vaimset pärandit võrdselt väärtustatakse. Seda äratundmist pakkusid kolm sisutihedat päeva, mis algasid reedel ajalookonverentsiga ja lõppesid pühapäeval kultuuriobjekte tutvustava ringreisiga.
Konverentsi teemad pakkusid tutvust meresõitja Adam Johann von Krusensterni, maadeavastaja Otto von Kotzebue, kihelkonnaarst Karl Espenbergi, samuti kunstnike Gottlieb Welte ja Gustav Adolf Hippiu­sega, kellele avati kalmistul mälestuskivi.
Pika päeva lõpetuseks võis ammutada rahvameditsiini tarkusi Marju Kõivupuult.

Mõis ja kirik
Usku on Hageri kandis ikka aus hoitud ja laupäev lausa lendas, saadetuna kaunitest helidest ja vaimu kosutavatest mõtetest. Lähemalt ja kaugemalt rahvast liikus Sutlema mõisa, kus kohaliku muuseumi juhataja Virve Õunapuu innustunult põike ajalukku tegi. Esimesed teated Sutlema mõisast pärinevad 1425. aastast, see on kolmveerand sajandit varem kui kilomeeter eemal paiknevast kirikumõisast.
200 aastat Stackelbergide suguvõsale kuulunud mõis on kaks aastat olnud paigaks, kus rahvale jumalasõna kuulutati, kui kirik Põhjasõja ajal maha põles. Selle aasta 1. advendil möödub kolmsada aastat taastatud kirikuhoone pühitsemisest.
Praegune kirik on siiski aastast 1892, kuid pühakoja barokkstiilis puunikerdustega altar on pärit vanast kirikust ja kapten Baeri kingitus, selgitas mõisas peetud palvusel koguduse õpetaja praost Jüri Vall­salu. Altarile kirjutatud piiblisalm «Oma rahu ma jätan teile, oma rahu ma annan teile» ühendab mõisat ja kirikut, aga samuti eilset ja tänast päeva. «Mõisa omanik taipas, et ajatutel asjadel on suurem väärtus,» ütles õpetaja.
«Täname neid, kes on teinud ajalugu, mida täna väärtustame. Palume hoidmist meie loole, et iga järgnev põlv oleks julgustatud oma teed jätkama,» palus Vallsalu taevaisa.

Kiitust lauljatele
Vaimurikka päeva kõrghetkeks sai jumalateenistus kirikus, kuhu suunduti rongkäigus lippude lehvides ja pasunamuusika saatel. Kõige ees sammus vallavanem Heiki Hepner, kes on koguduse nõukogu liige ning ühtaegu tänulik ja uhke koguduse vaimuliku üle.
Rongkäigu põhiosa moodustasid praostkonna muusikakollektiivid, aga pilku püüdsid kindlasti Laitse rallipargi kolm uunikumi. Lahke omanik Üllar Suvemaa oli nõus Tartust saabunud külalisele oma 1927. aasta Willys Knightiga küüti pakkuma ja kiriku juurde sõidutama.
Jumalateenistuseks oli õpitud Mart Jaansoni luterlik armulauaga jumalateenistus üksnes muusikas, mis esmakordselt oli ettekandel kümme aastat tagasi. Mõttele sel moel vaimulikku laulupäeva pidada oli tulnud Lääne-Harju praostkonna muusikasekretär Pille Metsson.
Kui viisistatud jumalateenistust on Lõuna-Eestis peetud mõnel korral, siis Põhja-Eestis oli see esmakordne. Üldprooviks koguneti kahel korral, ütles Merle Liblik, üks dirigentidest. Jumalateenistust kaasa laulnud helilooja ja Nõo koguduse õpetaja Mart Jaanson jäi esitatuga rahule, sest Püha Vaimu kohalolu oli selgelt tuntav.
Rita Puidet

Jumalateenistuse kandsid ette
Vaimulikud Mart Jaanson, Magne Mølster, Tanel Ots, Marek Roots ja Jüri Vallsalu, kammerkoor Lambertus, Hageri, Rapla ja Keila koguduse segakoor, Tallinna Peeteli koguduse ja Kapa-Kohila kammerkoor, naisansambel Laulvad Liivad ning Hageri, Rapla, Kose ja Kohila pasunakoor.
Dirigendid olid Merle Liblik, Pille Metsson, Joel Ots, Aigar Kostabi ja Kahro Kivilo ning organistid Kersti Petermann ja Mai Mänd.
Helipuldis oli Jaane Lend.

Pildigalerii: