Meie ohustatud kirikud
/ Autor: Toomas Jürgenstein / Rubriik: Arvamus, Kolumn / Number: 5. juuni 2002 Nr 23 /
Usun, et enamiku inimeste jaoks on kirikutornidel pilkupüüdev ja rahustav mõju. Olen seda tunnetanud meritsi Tallinnale lähenedes, Tallinn-Tartu maantee oluliseks verstapostiks on kujunenud tuttavlikult viipav Põltsamaa punane kirikutorn ja üsna tee äärde jääv Anna kirik. Aastaid Hiiumaal Saarnaki laiu pärnasalus istumas käies olen Suuremõisa poole vaadates kiriku torniga sõbraks saanud. Kindlasti on igal inimesel kirikutega seoses oma suhteid ja elamusi, mida kalliks pidada.
Vanad hooned pakuvad palju, kuid need on ka kergesti haavatavad. Usun, et paljud on kiriku torni juures proovinud pea kuklas seista ning tunnetanud illusiooni, kuidas kogu kirik kaela langema hakkab. See on nagu sümboolne hoiatus, mis kutsub kirikuhoonetesse suhtuma äärmise tähelepanu, hoole ja vastutustundega.
Tallinna Püha Vaimu kiriku tulekahju möödunud nädalal tuletas jälle teravalt meelde, kuivõrd vajavad meie kirikud kaitset. Kurb, et alles nii tõsise sündmuse kaudu suudame reaalset olukorda teadvustada. Ehk laieneb nii ka usuga lõdvalt seotud ning uskmatute inimesteni mõte, mida nad kirikuhoonete lagunemisega kaotaksid.
Olen ka oma koolis, Hugo Treffneri Gümnaasiumis, mõni aasta tagasi üle elanud tulekahju. Esimesel õhtul tundus kogu olukord üsna lootusetu, kuid järgmistel nädalatel võis näha, kuidas kurb sündmus kooliperet ühendas, tööle mobiliseeris ning kuidas ilmusid heatahtlikud toetajad. Annaks Jumal, et ka Püha Vaimu põlengust jõudu ammutatakse, põlengu tagajärjed likvideeritakse ning et õnnetus toetajate ringi ümber kiriku koondab.
Võib arvata, et ka taevastele sfääridele pole kirikute saatus ükskõik. Meenutada võib püha Franciscuse kuulsat ilmutust Jumala koja parandamisest, mille läbi kolm pühakoda taas elule ärkasid. Vähesed meist on pühakud, kuid oma pisku ja palvega suudame kõik kirikuid toetada.
Hiljuti läbis pressi uudis, et riik kavatseb kulutada 500 miljonit krooni kirikute korrastamiseks. Sellega seoses kuuldus protestinoote, et usklikud hoolitsegu ise oma hoonete eest. Samas on rahvaloenduse andmetel Eestis üle 300 000 kristlase. Nad on enamasti üle keskmise tublid maksumaksjad, kelle raha kulutatakse näiteks kunstimuuseumile, laululavale, mõisatele ning mitmele teisele püsiväärtusega ehitisele, millega neil võibolla otsest sidet pole. Kindlasti kuuluvad samasse loetellu ka kirikud.
Toomas Jürgenstein
