Meieisapalve Eestimaa eest

Suurel neljapäeval, 28. märtsil toimus üle Eesti meieisapalve kooslugemine. Titulaarpraost Ivar-Jaak Salumäe vahendab Eesti Kirikule meieisapalvega seotud mälestuse 1989. aastast.

Õpetaja emeeritus Ivar-Jaak Salumäe meenutab aega 35 aastat tagasi, mis oli tema sõnul eriline, sündmusterikas ja meeldejääv.

Üksi ja üheskoos

„Ühe mälestuste ringi avas minu jaoks praegune valmistumine meieisapalve ühislugemiseks,” alustab ta ja lisab, et on kuulanud ja vaadanud Eesti Kiriku kodulehel avaldatud sellekohaseid lühimõtisklusi väga paljudelt ning need on teda inspireerinud elustama enda mälestusi.

„Meieisapalve on ajast aega innustanud lugema üksi ja üheskoos. Minu jaoks üks mõjuvamaid ja liigutavamaid ühislugemisi on igal aastal Vanalinna Hariduskolleegiumi jõulujumalateenistus lapsi ja noori täis Jaani kirikus.”

„Meieisapalvet on aga mitmel ajal ja mitmes keeles laiendatud teemade lahtikirjutamisega, mis on puudutanud nii konkreetset ajaloohetke kui ka pakkunud kaasamõtlemist püsivamalt,” kinnitab Ivar-Jaak Salumäe ja meenutab ühte konkreetset.

Halliste taastatava kiriku müüride vahel

Ta jagab oma mälestustepagasist poetess Elle Eha-Are Eestimaa palvet, mille näitlejannast luuletaja vaimulikule omakäeliselt kirjutatuna ulatas märtsis 1989.

„Autori üliemotsionaalses esituses kuulasime seda taastatava Halliste kiriku müüride vahel 28. aprillil ning ära trükkisime Viljandimaa Kirikus juba juunikuu numbris,” jutustab Salumäe ja lisab, et luges seda teksti Toronto Peetri kirikus sama aasta juulikuu alguses.

„Olen sellele mõtelnud alati, kui Tallinnas Vabaduse väljakul Harjumäe poole vaatan ja seal kõrguvat vabadusristi näen, olgu päikesesäras, vihmasajus või valgustatuna,” räägib ta.

Uue lootuse igatsuses

Ivar-Jaak Salumäe: „Kuigi meie rahva ajaloos on viimase 35 aasta jooksul toimunud palju rõõmustavat, rändame ometigi ängistuse tundes ja uue lootuse igatsuses. Seetõttu on Eestimaa palve tänagi ajakohane!”

Liina Raudvassar

Eestimaa palve

Meie Isa, kes Sa oled taevas,
jälle seisan palves Sinu ees. –
Ikka veel mu rahvas raskes vaevas
pimedana paindub piitsa ees.
Pühitsetud olgu Sinu nimi
selle rahva südames ja suus,
kes saab leiva vastu palja kivi,
okastraat on otsapidi luus.
Meie igapäevast leiba meile anna,
jäta meile meie Isamaa,
et me lastel oleks pea kus panna,
et meist keegi poleks koduta.
Anna andeks meile meie võlad,
vabasta meid vaenuhüüdudest.
Ühenda Sa eesti meeste õlad
rahulikus elupüüdluses.
Ära saada kiusatuse sisse –
Sa ju näed, kuis veri ihkab verd!
Saada rahu rahva olemisse,
anna jõudu hoida maad ja merd!
Tulgu sinu riik! Ja tulgu vägi!
Oma risti luba kanda veel!
Paistku Pandivere! Püha Munamägi!
Jäta meile meie emakeel,
milles öelda: igavesti – aamen,
siis kui peres sünd või pulm või kirst.
Anna armastuse jõudu Eestimaale!
Tõsta õnnistuseks oma püha rist!

Elle Eha-Are
17.03.1989