Milline on kristlik poliitika?
/ Autor: Rain Soosaar / Rubriik: Arvamus / Number: 21. oktoober 2020 Nr 40/41 /
Kristlikele väärtustele ja neil põhinevale poliitikale viitavad poliitikud ja publitsistid kuulutavad sageli erinevaid ja üksteisele vastukäivaid tõdesid. Tasuks küsida, kas üldse leidub selliseid arusaamu kristlikest väärtustest, mida tõepoolest suurem osa ristirahvast jagaks.
Seejuures tuleks kõigepealt loobuda mistahes katsetest sõeluda Piiblist välja üheseid lahendusi meie aja päevapoliitilistele küsimustele. Kes seda siiski teeb ja selle põhjal väita julgeb, et ühed meil tegutsevad erakonnad on Jumalale meelepärasemad kui teised, riskib minu meelest pühaduseteotusega.
Pigem peaksime leppima sellega, et kristlaseks olemisega on ühildatavad võrdlemisi erinevad maailmavaatelised perspektiivid ja erakondlikud programmid (ehkki mitte kõik). On nimelt igati loomulik, et kristlastegi seas leidub poliitilisi erimeelsusi, mis peegeldavad nende erinevat identiteeti, ühiskondlikku positsiooni ja eluloolist tausta. Kõiki kristlasi võiks ühendada sarnastest väärtustest lähtuv poliitikategemise viis.
Eelkõige tähendaks see minu jaoks eeskujulikku seaduskuulekust ning valmisolekut arvestada mitte ainult oma ühiskonnagrupi huvide, vaid ka üldise hüvega. Näiteks oleks loomulik, et üks kristliku poliitika prioriteete oleks vaesusest, ebavõrdsusest ja avalike teenuste madalast kvaliteedist tulenevate probleemide leevendamine.
Samuti peaksid kristlastest poliitikud võtma enda südameasjaks nende eest seismise, kes ise tõhusalt oma huve poliitilisel areenil kaitsta ei suuda. Seda tehes on võimalik lähtuda erinevatest nii vasak- kui parempoolse värvinguga lähenemistest. On ka enesestmõistetav, et eeltoodud probleemide lahendusedki ei saa olla igas kontekstis päris ühesugused. Ent teisalt peaks olema mõeldamatu, et ükski oma kristlikkust rõhutav poliitik võiks õhutada vaenu ja eelarvamusi oma ligimeste suhtes. Vastupidi, ootaksin et ta suhtuks lugupidavalt ka oma oponentidesse ning paistaks silma inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete kaitsmisega.
Eeltoodu valgel mõjub mulle sümpaatsena Isamaa kristlaste ühenduse tänavusel Viru-Nigula kokkusaamisel vastuvõetud dokument „Maarjapäeva teesid”. Usun, et üldjoontes nõustuksid selles sõnastatuga kindlasti ka sellised ristiinimesed, kellele pole meeltmööda ei selle erakonna rahvuskonservatiivne maailmavaade ega programmilised seisukohad.
Teisalt on siiski küsitav, kas teesides leiduvatest põhimõtetest lähtuvat poliitikat ka ellu viia suudetakse, sest erakondade juhtivpoliitikud ega valijad neid jagada ei pruugi. Nii meil kui mujal näikse parteipoliitika nimelt sedavõrd pragmaatiline olevat, et väärtuspõhise lähenemisega pole kuigi lihtne läbi lüüa.
Rain Soosaar,
Tartu ülikooli usuteaduskonna doktorant
