Misjonikeskus on leidnud oma koha koguduste elus

Misjonikeskus tegutseb Eesti Evangeelses Luterlikus Kiri­kus alates 1997. aastast ja selle aja jooksul on ära tehtud palju tööd. 

Saamaks tagasisidet tehtud tööle, korraldati käesoleva aasta kevadel küsitlus vaimulikele ja koguduste kaastöölistele, et saada ülevaade misjonikeskuse tuntusest ja välja selgitada ootusi keskuse tegevusele. Uuringu koostasid religioonisotsioloog dr Liina Kilemit (usuteaduse instituut) ja misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaru. Küsimustik saadeti kõigile kogudustele ja sellele vastas kolmandik kogudustest. 

Senine koostöö kogudustega on olnud hea

Positiivseks tulemuseks võib pidada seda, et misjonikeskusega on viimase viie aasta jooksul koostööd teinud 64% kogudustest, mis näitab seda, et misjonikeskus on leidnud oma koha kirikus. Samas on arenguruumi teavitustöös, sest vaid 20% vastanutest on hästi kursis sellega, mida kogudustele pakutakse (70% on mõnevõrra kursis sellega ja vaid 7% pole üldse kursis). 

Koos tehtud tegevustest osati kõige enam nimetada kirjanduse levitamist ja koolitusi, seminare, konverentse ja õppepäevi. Tegu on valdkondadega, milles misjonikeskus on olnud tõesti väga aktiivne. Positiivne on ka see, et eraldi ära märkimist leidis mitme koguduse puhul see, et koostöös misjonikeskusega toetatakse välismaal tööd tegevat misjonäri. 

Küsitlus vaatab ka tulevikku

Misjonikeskusega tehakse väga tõenäoliselt koostööd 41% vastanute arvates ja üsna tõenäoliselt tehakse koostööd 45% vastanute meelest, mis osutab sellele, et misjonikeskust on vastanute meelest vaja. Enamik nendest vähestest, kes arvasid, et koostööd tulevikus ei tehta, tõid põhjendusena välja ressursipuuduse, pidades silmas nii inimressurssi, materiaalseid võimalusi kui ajalist ressurssi või selle, et kogudus saab misjonitööga ise hakkama. Esimesel juhul oli tegemist väikeste maakogudustega, kus tõesti nimetatud ressursse misjonitööks napib, teisel juhul aga suurte linnakogudustega, kus on rohkem nii materiaalseid võimalusi kui vastava ettevalmistusega inimesi.

Tulevikus toimuva koostöö puhul peeti eriti oluliseks koostööd misjonikeskusega noorte ja aktiivsest koguduseelust kõrvale jäänud inimeste kõnetamisel – see tulemus osutab vastajate missioonitunnetusele ja misjonimeelsusele. Enim oodati neile kahele rühmale muusika ja sõna õhtuid. Ilmselt oodatakse selles küsimuses misjonikeskuselt nii materjale ürituste korraldamiseks kui ka konkreetseid külalisi, kes tuleksid musitseerima ja kõnelema. Kuidas misjonikeskus nii suurte ootustega hakkama saab, on juba iseküsimus. Vaimulike puhul ootas üle poole vastanutest koolitust, millega misjonikeskus ilmselt kergemini hakkama saab.

Oodatakse innovaatilist lähenemist

Misjonikeskuselt ootavad küsitlusele vastanud toetust oma tööle. Eriti jäi kõlama ühe vastanu arvamus: „Oleks tore, kui jagataks häid praktikaid või häid ideid, mida teistes kogudustes on tehtud. Võib-olla oleks hea ka, kui tuleb kogudusse keegi misjonikeskuse poolt, et „väliseksperdina“ ai­data näha koguduse tegemisi kõrvalt ja analüüsida kasu­tu­sel olevaid meetodeid ja otsida ja analüüsida uusi võimalusi. Arutellu saaks kaasata koguduse aktiivsed liikmed ja töötegijad, see võiks olla omamoodi motivatsioonipäev, mis tugevdaks koguduseliikmete identiteeditunnet ja julgustaks igapäevaselt elama ja toimima oma usu kohaselt.“

Liina Kilemit võttis küsitluse tulemuse kokku nii, et kogudustes valitseb misjonikeskuse suhtes üldiselt avatud meelsus ja valmisolek koostööks. Ta tunnustab misjonikeskuse juhatust uuringu korraldamise initsiatiivi eest: küsitlus pole mitte ainult parim võimalus saada oma tööle objektiivset ja ulatuslikku tagasisidet, vaid see aitab efektiivselt planeerida ka edasisi tegevusi. See on märk nüüdisaegsest ja teadmispõhisest juh­timisest organisatsioonis ning näitab, et mis­jonikeskus on valmis olema paindlik ja ar­vestama koguduste kui koostööpartnerite soovide ja eripäradega.

Kaido Soom