Misjonipäevadel kuulutati hea lootuse sõnumit

Reedest pühapäevani olid Tallinnas EELK misjonipäevad, märksõnadeks tulemine, põlemine, minemine. Esimest korda Tallinnas, kuid järjekorras seitsmendad, ühispealkirjaga TULEMINE.
Misjonipäevade patroon Tunne Kelam on öelnud: «Misjonipäevad annavad võimaluse suunata pilk Kristuse igavesti helendavale tuletornile – valgusele, mis kutsub meid tulema tagasi isakoju. Tulgem siis tagasi valguse ja tõe allika juurde, et värskendatuna minna taas maailma seda valgust ja tõde jagama.»
Tallinna misjonipäevad olid rikkalikult sisustatud: oli palverännak kirikust kirikusse, jumalateenistusi, palvusi, kontserte, evangeelseid õhtuid, lastepäev, konverents, näitused, filmivõistlus, kohtumised külalistega, misjonäridega, oli ühine supisöömine, Siselinna kalmistul mälestati esimest eestlasest misjonäri Hans Tiismann.
Tulge minu juurde kõik
Reede oli tulemise päev. Ungari Instituudis avati viies kunstinäitus (alates 1997. a), seekord pealkirjaga «Tulemine-olemine-põlemine». «Tuletorn lähtekujuna misjonipäevade logos ja kunstnike loomingus võiks anda vaatajatele orientiiri mõista kunstnikke,» andis seletuse kuraator Eva Jänes, kelle endagi maalid olid näitusel.
Avaõhtu TULEMINE oli Kaarli kirikus. Õhtut läbiv teema sulas üheks tervikuks Kaarli kiriku altarimaalil oleva kutsega «Tulge minu juurde kõik, kes te vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata». Noored olid koos Rahvusraamatukogus, kus vaadati filmivõistluse lühifilme ja kuulati Läti ansamblit 2nd Chance.
Tule, Püha Vaim
Laupäeva raskuskese kandus Rahvusraamatukokku. Tallinna abipraost Tiiu Hermat, misjonikeskuse peasekretär Kirsti Malmi ja juhataja Leevi Reinaru avasid mahuka misjonituru, kus misjonitööga seotud ühingud, organisatsioonid ja projektid olid teinud oma tööst väljapaneku või pakkusid temaatilist kaupa. Misjonärid olid kaasa toonud misjoneeritavaid maid tutvustavaid asju ning kohvikus sai igaüks kerget kehakinnitust.
Misjonikonverentsi esimeses osas toodi kuulajateni misjonisädemeid ja -leeke laiast maailmast. Laulis Misjonikoor dirigent Maarja Vardja juhatusel, ettekande pidas Risto A. Ahonen ning tervitusi tõid eri maade misjonärid.
Missioloog Risto Ahonen ütles, et ajal, mil taasiseseisvunud Eestis käivitub välismisjonitöö, on olukord maailmas muutunud. Täna levib Sõna enam Aafrikas, Aasias, Ladina-Ameerikas jm ning me võime öelda, et geograafilises mõttes on sõnum maailma äärteni viidud, samal ajal kui Euroopas lahkuvad kirikust miljonid inimesed.
Ahonen ütles ka, et suurtes maailmalinnades ei ole kristlus tavaliselt enam olulisimaks religiooniks ja see viitab vajadusele teha misjonitööd süvitsi ning Sõnale toetudes ükskõik kui väikestes paikades.
Misjonikoor kandis ette huvitava ja emotsionaalse põimiku sõnas, muusikas ja pildis EELK välismisjonitööst alates Gustav Nylanderi minekust Lääne-Aafrikasse 1806 ja lõpetades Rael Leedjärve lähetusega Keeniasse sel sügisel.
Konverentsi viimase peakõnelejana mõtiskles misjonitöö assessor Joel Luhamets sütitavalt kristlaste hetkeseisu üle maailmas ja Eestis. Kuigi kirikuliste arv langeb, on neid, kes kõrvaltvaatajatena meie tööst midagi arvavad, palju. Ja vähe neid, kes midagi teha võtavad. Ent Jumal paneb meid kindlasti proovile ka väikestes asjades. Inimlikult ei näe me midagi head ees ootamas, kuid meie kohus on olla ustav.
Luhamets meenutas Kalevi Lehtineni sõnu: «Me oleme siin Euroopas läbi kultuuri väikese annuse kristlusega vaktsineeritud ning seeläbi edaspidi immuunsed ja vastuvõtmatud edaspidi igasugusele Jumala puudutusele ja tööle.» Aga see töö kestab. Kestab vägevalt ja võimsalt, meid põletades ja süüdates.
Suurepäraselt korraldatud üritus leidis vähest osavõttu, kuid andis tulnuile mõtlemisainet ja kosutust küllaga.
Kaarli kirikus peeti tunnipalvusi, Toomkirik pakkus traditsiooniliselt head muusikat. Viimsis peeti pealinna praostkonna 4. lastepäeva, kus olid teretulnud ka lapsed mujalt. Kogunemise teemaks oli «Majakas», lapsi viisid «merereisile» vana merekaru Mart ja tema truu kaaslane madrus Juhan.
Laupäeva õhtul kell kuus oli neljas pealinna kirikus – Kaarlis, Peetelis, Nõmme Rahu ja Viimsi vabakirikus – evangeelne õhtu, kus külalisteks Eesti, Soome ja Horvaatia misjonärid. Rahvusraamatukogus esinesid noortekontserdil Läti ansambel 2nd Chance ja Eesti ansambel Crux.
Minge ja teenige Issandat rõõmuga
Pühapäev oli minemise päev. Oli misjonipüha. Kõigis kirikuis laulsid külaliskoorid, ka jutlustajaiks olid külalised. Nõmme Rahu kirikus laulis Jaani kiriku naiskoor Aivi Otsniku juhatusel ja jutluse pidas ladusas eesti keeles Põhja-Elbe kirikuõpetaja Michail Schümers.
Misjonipäevad lõpetati Kaarli kirikus Andrease missaga MINEMINE. Jutlustas piiskop Einar Soone, laulis mitu koori, teenistuse juht oli Kadri Lääs.
Misjonipäevade korraldustoimkonna esimees Leevi Reinaru jäi misjonipäevadega rahule. «Päevade eelarve oli 130 000 krooni,» selgitab Leevi Reinaru. «Põhilise osa kandis Misjonikeskus, meid toetas World Wide Invest 30 000 ja Misjonikeskuse raha pärineb Soome partneritelt, oleme teinud korjandusi kulude katteks. Taotlesime raha ka Tallinna linnalt, kuid kahjuks ei saanud midagi. Rahvusraamatukogu üür, tehnika, trükised – need olid suuremad kulud.» Korraldajate tänu kuulub nii suurtoetajatele kui ka kõigile vabatahtlikele Tallinna praostkonnas ja mujal.