Mitmepalgelised jõulud maailmas
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Arvamus / Number: 21. detsember 2005 Nr 52 /
Ilmselt ei seostu ühegi teise pühaga nii palju erinevaid tavasid ja tähendusi kui jõuludega. Jõulud võivad seostuda aasta kõige pimedama või kõige valgema, kõige külmema või kuumema ajaga. Samamoodi võib jõulude peamine tähendus olla usuline või sekulaarne, kaubanduslik või altruistlik ning pidustused võivad aset leida perekonnas või kogukonna ringis.
Kuumad ja valged
Põhjapoolkeral on jõuluaeg kui mitte aasta kõige külmem, siis kõige pimedam aeg kindlasti. Polaarjoone taga võib praegu olla isegi polaaröö. Austraalias, Uus-Meremaal, Lõuna-Aafrikas ja mujal lõuna-poolkeral on aga tegemist sooja ja kõige valgema ajaga aastas.
Et paljud inimesed peavad jõule ka neis paikades, on igati arusaadav, kui sealsete traditsioonide kohaselt ei oodata põhjapõtradega mööda lund tulevat jõuluvana. Ilmselt pole neil ka talvisest pimedusest ja pikkadest öödest tulenevat stressi. Kuigi ostupalavik ja -hullus võivad tabada inimesi samavõrd nii kuumas kui külmas kliimas.
Sekulaarne ja rahvuslik
Jõuludel võib olla nii kristlik kui ka sekulaarne tähendus ning kuigi neid kiputakse teinekord vastandama, võivad erinevalt mõistetud jõulud üksteisele ka kaasa aidata. Eelkõige just sekulaarses (või põliskultuuri pärases) ja kaubanduslikus versioonis on jõulud muutumas ülemaailmseteks.
Nii võib kommertslikumas versioonis jõulusid kohata paljudes riikides, kus kristlasi on vähe või peaaegu polegi, kuid kohalikele traditsioonidele kohandatud jõule peetakse sellegipoolest.
Ikka on leitud oma traditsioonist keegi, kes kinke toob – olgu selleks Ameerikas Santa Claus, Venemaal Ded Moroz, Jaapanis Santa Kuroshu või maooridel Papatuanuku. Nimetused ja arusaamad on erinevad, kuid kingid ei jää toomata ega jõulud pidamata.
Mitmes riigis, kus kristlasi on vähe, on võib-olla just tänu sellisele sekulaarsele, kaubanduslikule ja omakultuurilisele jõulutraditsioonile saanud jõuludest mitte ainult kogukondlik püha, vaid on suurenenud ka kristlaste vabadus tähistada jõule kristliku traditsiooni kohaselt. Näiteks on Tais ja Jaapanis kristlasi vähem kui üks protsent, kuid jõulude tähistamine (sh jõuluvana, jõulukuusk) on sealse elanikkonna seas märksa laiemalt levinud.
Jordaanias on kristlasi pelgalt kümnendik, kuid alates 1996. aastast on jõulud riigis ametlik püha. Sama olukord on ka Indias, kus suhtarvult on kristlasi veelgi vähem, kuid enamuses India piirkondadest tähistatakse jõule ametliku pühana. Lihtsalt kristlaste jõulud on kristliku tähendusega, hindude omad on mõtestatud lähtuvalt hinduismist ning need, kellele meeldib jõulude kaubanduslik pool, naudivad jõulukaunistusi hoonetel või jõuluvanade tehtavat tootereklaami poodides.
Pereringis või külatänaval
Mõnel pool maailmas on jõulude ajal kombeks koguneda mitte pereringis, vaid küla keskväljakule või lihtsalt linna tänavatele. Näiteks Liibanoni araablastest kristlastel on komme koguneda linna keskväljakule lõkketule äärde jutte rääkima, jõululaule laulma ja jõulutantse tantsima.
Ghanas on jõulud aasta kõige rõõmsam püha: käiakse kirikus ja külastatakse sugulasi, kuid kõige tipuks on mööda linna- või külatänavaid kulgev karneval. Enamus rahvast vaatab seejuures pealt, kuidas karnevalikostüümidesse riietunud poisid puhkpilliorkestri saatel marsivad ja tantsivad. Selline hommikuni kestev lõbus rongkäik põikab aeg-ajalt sisse ka mõnda eraõue või majja ning hea tava kohaselt ei lasta sealt pidulisi minema enne, kui need on saanud süüa ja juua.
Keelatud jõulud
Enamus araabiamaade miljonitest kristlastest tähistavad jõule perekondlikus ringis ja idakristlike traditsioonide kohaselt, kuid on ka piirkondi, kus jõulude pidamine on sootuks keelatud.
Näiteks Saudi Araabias on keelatud pidada jõule (vähemalt nii, et see teistele välja paistab), osta jõulupuud, põletada akendel jõuluküünlaid ning isegi saata jõulukaarte. Keelatud on kõik see, mida võib pidada mõne mitte-islami religiooni järgimiseks.
Paradoks seisneb aga selles, et kaubanduslike jõulude levikut piirata on palju raskem kui jõuludega seotud kristlikke traditsioone. Ühtedele järele andes saavad aga vabamalt levida ka teised.
Alar Kilp