1916. aastal Konstantin Türnpu loodud
Tallinna Meestelaulu Seltsi järglane, Türnpu meeskoor, on saanud 90aastaseks.

Algset nime kanti 1940ndate aastateni, mil
see nagu muudki «kodanlikud igandid» laiali saadeti. Polnud enam vaja suurt ja
tugevat meeskoori, kes eesti rahvuslikku kultuuri üleval hoidis. Lauljad
hajusid mitmesse koori, suurem osa moodustas aga uue Tallinna Meestelaulu
Seltsi, nüüd aga juba Türnpu-nimelise meeskoori nime all. Nii on see kestnud
tänaseni.

Nelja koori ühiskontsert

Koor on andnud oma osa ka vaimuliku muusika
edenemisse, esinedes meie kirikutes, kusjuures eelistatud on olnud suuremad –
Tallinna Jaani ja Kaarli kirik. Nende võlvid on kuulnud meie esindusmeeskoori esituses
Palestrina, Gabrieli, Beethoveni, Schuberti jt, sealjuures eesti heliloojate
Kappeli, Thomsoni, A. Kapi ja Türnpu enda loomingut. Siin on juhatanud
Konstantin Türnpu, Arkadius Krull, August Topman… Need kirikud on  näinud koori hiilgeaegu, kus on esinetud
200liikmelises koosseisus, on näinud ka madalseise.

Türnpu Meeskoori 90. aastapäeva vaimulik
kontsert 11. märtsil Tallinna Jaani kirikus anti nelja koori kontserdina. Kaasa
tegid naiskoorid Meelika ja Nelli ning sõbrad Soomest – Hyvinkää meeskoor.
Naiskooride osa oli koos meestega võimaldada segakoorilaulu. Soomega on Türnpu
kooril aga aegu läbivad sidemed.

Juba 1919. aastal lauldi meie meestele
Helsingis «elaköön», kui Armas Maasalo koorile vastuvisiit tehti. «Soomlased on
meie lauljaid otse piirita lahkuse ja sõbralikkusega vastu võtnud,» kirjutab
Päevaleht. Üks tollaseid kontserte anti Eesti Vabadussõjas haavatud Soome
sõduritele.

 Mehed teavad laulu
väärtust

Ega praegustel dirigentidel Ene ja Tõnu
Kangronil  kerge ole – proovige olla
selle koori asutaja vääriline järglane, kelle kohta on kirjutatud:  «Koor oli tema võimuses niisugusel mõõdul, et
tarvis polnud mõtelda isegi juhatava käe pääle.» Ja muidugi oleks tore juhatada
koori, kelle kohta võiks kirjutada: «Häälte sisseastumine oli isegi sääl
perfekt, kus rütm kõige enam oli proovile pandud… Tenorid kõlasid selgesti ja
hästi, falsett esitati üliosavasti. Harmoniid puhkasid suurepärastel
orelibassidel… keskhääled sulasid hästi kokku kooriga… üllatasid teised bassid
oma sügavusega.»

Nüüd on teised ajad. Koorilaul pole moes.
Türnpu kooriski on  praegu vaid 25
lauljat. Aga need on kõik väärikad vanemad mehed, kes teavad, mis laul väärt
on. Ja teavad, mis tähendab laulda kirikus Vaimust kantud laule.

A. Lotti «Regina coeli», J. Schweitzeri «Sancta
Maria», P. de Marci «Mägede palve», M. L. Lightfooti «Dona Nobis Pacem» esitati
asjakohase sisseelamisega. Eesti helilooming oli esindatud V. Tormise ja C.
Kreegi lauludega, viimaselt Taaveti laul nr 104.

Kahju, et Türnpult eneselt pole vaimulikus
plaanis suurt midagi pakkuda. Tuntuim on siin vahest vaid Kyrie, mis ka ainsana
Soome koori ettekandes kõlas. Soomlased Kalevi Toropaineni juhatusel olid üldse
tublid. Ka nende esitatud T. Kuusisto, V. Pesola ja K. Rydmani laulud jätsid
hea mulje.

Lootust tulevikuks

J. Arcadelti «Ave Maria» ja J. Sibeliuse
«Finlandia», mida meeskoorid esitasid koos, näitas, et suurem koosseis suudab
siluda üksikkoorides esile tulnud intonatsioonilised puudujäägid. Ilus oli
kolmaski, üks kaunimaid teoseid eesti muusikas – U. Sisaski Sanctus, mille
esitasid koos Hyvinkää meeskoor ja naiskoor Nelli.

Kontserdi peateos oli F. Schuberti G-duur
Missa, mille esitamiseks Türnpu Meeskoor ning Meelika ja Nelli arvuka segakoori
moodustasid. Neid toetas Eesti Muusikaakadeemia üliõpilaste kammerorkester. See
oli ka õhtu parimaid esitusi, kaasa arvatud hoogsalt ja kindlalt ette
kantud  Sanctuse koorifuuga. Ettekandega
võinuks ka Türnpu ise rahule jääda.

Suurem osa dirigenditööst tuli teha Ene
Kangronil. Tore oli teda vaadata koori ees. Kindlalt juhtis ta mehi
muusikaliste nüansside väljatoomisel. Tahaks väga loota, et Türnpu Meeskoor
sellegi raske aja üle elab, et noored mehed jälle koori pürgivad, et koorilaul
jälle moodi läheb ja et me kümne aasta pärast Türnpu Meeskoori 100. aastapäeval
jälle võimsat meestelaulu võime kuulda.

Mati Märtin