Ohvriabi foorumil räägiti narkomaaniast

Pühapäeval, 22. veebruaril arutleti Tallinnas ohvriabi foorumil selle üle, kas narkomaan on kurjategija või ohver, kuidas hoiduda narkomaaniast ja aidata sellest välja tulla neil, kes juba narkosohu langenud.
Foorum oli pühendatud rahvusvahelisele kuriteoohvrite päevale, mida Eestis tähistati kümnendat korda, korraldajaks Kuriteoohvrite Toetamise Ühing Ohvriabi.
Ohvrid üha nooremad
Foorumi avanud justiitsminister Ken-Marti Vaher tegi ülevaate hiljuti Riigikogus vastu võetud ohvriabi seadusest. Uue seaduse alusel muutub ohvriabi korraldus Eestis, järgmise aasta algusest käivitub riiklik ohvriabi teenuse süsteem. Seni on ohvriabiga tegelnud peamiselt vabatahtlikud. Ent minister rõhutas, et vabatahtlike töö ei kao ka edaspidi kuhugi, vastupidi, riik soovib veelgi enam neid välja koolitada.
Veel rõhutas Vaher, et tulevikus peab igasugune info ohvriabi kohta olema ööpäevaringselt telefoni teel kättesaadav. Edaspidi laieneb kuriteo läbi kannatanute hüvitiste saajate ring ning senise 50% asemel hakatakse hüvitama 70% kahjust. Hüvitamisele läheb kuriteo ohvri matusetoetuseks 5500 krooni, millest võetakse maha riiklik matusetoetus 1800 krooni. Minister märkis veel, et ohvriabis väga oluline psühhoteraapiline ravi saab edaspidi hüvitatud.
Riigikogu liige Nelli Kalikova, kes on tuntuks saanud narkomaania- ja aidsivastase tööga, alustas oma esinemist küsimusega, kes narkomaanid on, kas kurjategijad või hoopis ohvrid. Kalikova arvates on narkosõltlane nii kurjategija kui ka ohver. Narkomaania ohvriks langevad üha nooremad, tavaliselt juba 13–14aastased. Nad oskavad hästi inimestega (eriti oma pereliikmetega) manipuleerida. Kui ikka iga päev 300–1000 krooni uue annuse peale kulub, siis peab muidugi vilgas fantaasia olema, et seda raha näiteks emalt välja nuruda või siis minnakse vargile.
Kalikova sõnul ei lähe need narkomaanid, kes oma pahest vabanevad, enam vargile. Seda tehakse ainult pulbri hankimiseks. Arvamus, et narkomaanid on meil enamuses vene poisid, on aegunud: üha rohkem on tütarlapsi ja rahvuses ei ole enam vahet. Kuidas hoida lapsi narkomaaniast eemal? Nelli Kalikova kindel veendumus on, et kui täiskasvanutele mõjuvad n-ö koledad pildid narkomaanidest, siis mitte lastele. Lapsele mõjub hoopis rohkem üks korralik palliplats, kus ta saab ennast tühjaks rahmeldada.
Aitaks suhtlemiskogemus
Eestis tegutseb mittetulundusühing Lapsevanemad Narkomaania Vastu. Selle liikmed käivad koos kord nädalas eesmärgiga abistada lapsi ja nende vanemaid. Narkomaani ema Tamara sõnavõtust jäi kõlama suur mure riigi vähesest huvist luua rehabilitatsioonikeskus. Tamara sõnul peaks koolides lastele maast madalast õpetatama psühholoogiat, et nad suhelda oskaksid.
Eelkõneleja mõttest haaras kinni psühhiaater Jüri Ennet, kes temale omase emotsionaalsusega rõhutas, et lastele on vaja õpetada suhtlemisoskust. Palju pahandust tekitab meie noorte oskamatus suhelda, mille leevendamiseks tihti napsitatakse ja drooge pruugitakse. Üks võimalus suhtlemist õpetada on ellu kutsuda vanad head koolinäiteringid.
Ennet maalis kuulajate silme ette üsna hirmsaid pilte meie rahva suurest viinaarmastusest. Kui rahvusvaheliselt peetakse viit liitrit absoluutset alkoholi inimese kohta aastas veel talutavaks, siis 5–10 liitrit on juba katastroofiline kogus, ent Eestis pruugitakse absoluutset alkoholi 13 (!) liitrit aastas iga inimese kohta. 13 liitrit on 39 liitrit 40% viina ehk 78 pudelit, mis mahub nelja kasti. Kui kaugele on veel võimalik minna?
Ohvriabi foorumil võtsid sõna teisedki oma ala asjatundjad. Mustamäe linnaosa vanem Helle Kalda rääkis erinevate organisatsioonide koostööst kuritegevuse tõkestamiseks; üha enam populaarsemaks muutuvast naabrivalvest kõneles MTÜ Eesti Naabrivalve esimees Tarmo Vaik ja assotsiatsiooni Usaldus president Enno Selirand pakkus oma lahendusi kuritegevuse ja narkomaania tõkestamiseks. Illustreerimaks teemat, tõid näiteid elust enesest vanglakaplan Üllar Nõlv ja sihtasutuse SORES nõunik Malle Eenmaa.
Foorumi moderaatorid olid Ohvriabi juhatuse esimees Avo Üprus ja nõukogu liige Härmo Saarm. Ühing Ohvriabi tegutseb Eestis 1994. aastast, peaeesmärgiks on toetada kuritegevuse või õnnetuse läbi kannatanuid.
Tiiu Pikkur