Oikumeenilisel palverännakul Setomaal

Augustikuu kolmel esimesel päeval leidis Setomaal aset mitu olulist sündmust, millest said osa oikumeenilisest palverännakust osavõtjad.

Seminari raames külastati 1. augustil soome-ugri rahvaste 2015. aasta kultuuripealinna Obinitsat, saades osa Seto Kuningriigi päeva rikkalikust programmist. Päev algas Obinitsa Issanda Muutmise kirikus liturgilise jumalateenistusega EAÕK metropoliidi Stefanuse ja Kreeka õigeusu kiriku Edessa metropoliidi Joeli kaasateenimisega.

Keskkond on meie hoida
Pühapäeval, 2. augustil toimus Kirikumäe matkamajas seminar teemal «Traditsiooniline eluviis, keskkond ja tulevik», kus jagati mõtteid kristlaste vastutusest kliimamuutuste osas.
Aare Hõrn, Setomaa Valdade Liidu rahvusvaheline sideohvitser, rääkis setode ajaloost ja tänapäevast. Ta selgitas, kuidas toimub koostöö soome-ugri rahvaste vahel üle rahvusriikide piiride, et taastada osa nende ühisest kultuuripärandist ja taaselustada traditsioonilist eluviisi kooskõlas Jumala loominguga.
Jukka Uosukainen, ÜRO kliimamuutuste keskuse ja võrgustiku (CTCN) direktor, jagas oma arvamust planeedi tulevikust valitsustevaheliste läbirääkimiste protsessi ja kokkulepete valguses. Panu Pihkala esines ettekandega inimesest põllumajandustootjana ja maa hooldajana. Jozsef Dian, kes on Ungari reformeeritud kiriku Csövari koguduse president, rääkis traditsioonilise põllumajandusliku eluviisi tulevikust Ungaris. Ruudi Leinus, Eesti Kirikute Nõukogu täitevsekretär, andis ülevaate Eesti religioossest taustast religioonisotsioloogilise uurimuse «Elust, usust ja usuelust» foonil.
Seminar näitas inimkonna olukorda kui sünget tuld: oleme Titanicu tekil, näeme jäämäge, kuid ei taha keerata rooli. Keskkonnaprobleemi tõsidust on tunnistatud põlvkond tagasi, kuid väga vähe on selles osas tehtud. Kirikutel on vaja õpetada Jumala käsku 1. Moosese raamatust, et me ei ole omanikud ega ekspluateerijad, vaid peame olema looduses korrapidajad ja selle eest hoolitsejad.
Seminaril osalejad koostasid arutlusel olnud teemal ka ühisteksti, millega saab tutvuda lähiajal EKNi koduleheküljel.

Käänuline tee Kristuseni
Oikumeeniline palverännak oli osa Euroopa kliimateemalise palverännaku võrgustikust. See oli ka esimene kord, kui Eesti Kirikute Nõukogu, Ungari Kirikute Oikumeeniline Nõukogu ja Soome Oikumeeniline Nõukogu korraldasid ühise palverännaku.
Meid oli ligemale nelikümmend igas vanuses inimest: adventistid, baptistid, karismaatilise episkopaalkiriku liikmed, luterlased ja õigeusklikud Taanist, Eestist, Soomest, Ungarist ja Ühendkuningriigist. Palverännakul jalutasime õlg õla kõrval, risti ja ikoone kandes läbi kauni maastiku, läbi külade ja metsade.
Palverännak algas Obinitsa kirikust, kus isa Viktor ja isa Afrat viisid läbi lühikese palvuse. Isa Viktor tutvustas kiriku ajalugu ning mainis, et kahest rahvusest (eestlased ja venelased) kirikuliikmed saavad omavahel hästi läbi. Isa Afrat rääkis ristist, mille ta oli koos sõbraga eelmisel õhtul teinud, ning mainis, et see rist on kõver, sest tee Kristuseni on käänuline.
Palverännak oli suur usuproov ja ka palvevastus, sest öösel alanud vihmasadu jätkus ja Obinitsa kirikust välja astudes julgustas isa Viktor meid teele asuma teadmisega, et Jumal kuuleb palveid ja on meiega teekonnal kaasas. See sai ka kõik tõeks, sest vihm lakkas peagi ning saime teekonnal kogeda päikesepaistet ja kaunist sinist taevast.

Jumal ei tunne keelepiire
Esimene peatus oli Obinitsa tsässonas, kus isa Heikki Huttunen, Soome Oikumeenilise Nõukogu peasekretär, luges küünlavalgel soomekeelseid palveid.
Järgmine peatus oli Härma tsässonas, kus isa Viktor tervitas meid koos paari külaelanikuga. Tsässon oli küll uus, ainult kaheaastane, aga sellel kohal oli varem tsässon olnud juba aastaid.
Ungari vaimulik Vilmos Fischl tsiteeris ungarikeelsest Piiblist kahte kirjakohta. Luges palve ungari keeles ning nagu juba traditsiooniks saanud oli, lugesime kõik oma emakeeles meieisapalve.
Järgmises peatuses Ulaskova tsässonas pidas preester Thomas Eriste palvuse ning tema perekonna eestvedamisel lauldi ja loeti meie­isapalve.
Palverännak lõppes Vana-Vastseliina piiskopilinnuse varemetes, kus palvetas ja laulis meiega koos Vastseliina luteri koguduse õpetaja Toivo Hollo. Meiega rännakul kaasas olnud risti andsime Vastseliina kirikule.
Ruudi Leinus