Oli, mida tähistada – ikkagi 100

Aprillis 2017 alustatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud teema-aastad lõpetati Tartus 2. veebruaril, mil möödus sajand Tartu rahulepingu allakirjutamisest.

Meenutades sündmusterohket juubelitähistust kinnitab EV100 juhtrühma esimees Toomas Kiho, et koostöö kirikuga oli läbi nende aastatega väga hea.
Sündmusi oli palju. Mida tõstaksid sündmustest, mida oli kaugelt enam kui sada, esile ja kui paljudest jõudsid isiklikult osa saama?
Esile tuleb tõsta hoopis Eesti inimeste kaasa tulemist kogu EV100ga. Riigi sünnipäev on ju kodanike teha, EV100 toimkonna asi oli luua lihtsalt tingimused, et asjad saaksid toimuda. Ja neid toimus. Nii kodumaal kui välismaadelgi. Tähtpäeva tuli suhtuda tõsiselt, ikkagi sada aastat, järgmine sama tähtis tähis jõuab kätte alles siis, kui Eesti riigi sünnist saab 1000 aastat. Aga tähtpäeva tuli suhtuda ka rõõmuga – on, mida tähistada: ikkagi 100 aastat!

Milliseid plusse ja miinuseid võiks esile tõsta?
Paljudest asjadest on kahekordne rõõm. Esiteks selle üle, et üks või teine ettevõtmine sai teoks. Ja teiseks selle üle, et nii mõnelgi ettevõtmisel on olnud jaksu saada tavaks, traditsiooniks. Seda on juba näha. Muidugi ei saa seesuguseid uusjuurdunud asju olla ülemäära palju: suurjuubeliaegsed tegevused peavad olema erakordsed, need ei saagi tava-aastatel samas mahus üha korduda.

Sünnipäeva juurde kuuluvad ka kingitused.
Jah, EV100 põhimõte oli: teeme Eestile kingitusi. Just selliseid, nagu igaühele meist on jõukohane, ning just selliseid, nagu meie meelest riik vajab, st me ise vajame. Kingituste alla mahuvad niihästi uued suured filmid kui ka metsa taga avatud väikesed mälestusplaadid jpm. Eraldi tahan siin tänada meie EV100 juhtrühma töö alguses osalenud Anneli Ohvrilit, kelle peas see kingituste idee sündis.

Sündmuste kavas jääb silma, et kõik ühiskonnakihid ja tegevusalad on kaasatud, teiste hulgas kirik(ud). Kui EV100 tähistamist alustati Lääne-Eestis Mihkli kirikus ning lõpetati Tartu Jaani kirikus, siis kui märgatav oli kirik läbi teema-aastate?
Muidugi ei piirdunud kiriku osa EV100 juures ainult nimetatud esimese ja viimase kuupäevaga. Meie koostöö nii EELK kui kirikute nõukoguga oli läbi nende aastate ja kuude pidev ja konstruktiivne. Tõesti – ei meenu ühtki tõrget selles koostöös, ja mitte ainult kodumaal.
Juba EV100 proloogi keskpunktiks aprillis 2017 oli Peterburi Jaani kirik (Eesti autonoomia väljakuulutamise 100. aastapäeva tähistamine – L. R.).
Samuti toimusid EV100 tähistamised nii ida- kui läänevälismaal: meenub, kui kruvisime EV100 mälestusplaati Ülem-Suetuki või Toronto Peetri kiriku seinale. Ja veel üks nüanss. Mõte, et anda EV100 ajal peetud kõnedest lõpuks ka kogumik raamatu kujul välja, sai päris kindlaks pärast peapiiskopi jutlust EV100 teenistusel Paide kirikus – tundus, et see tähtis tekst peab jääma eestlase lugemislauale ning me pistame ta oma kogumikku koos mitme teise tähelepanuväärse kõnega. Raamat saigi just valmis.
Liina Raudvassar