Oluline on kirikute ühine tunnistus

Eesti, Läti ja Leedu luterliku kiriku juhid kohtusid Tallinnas eesmärgiga tugevdada Balti riikide kirikute ühtsust ja palvetada kristlaste osaduse eest maailmas.
Samas mõisteti, et meie ajal on sidemed kristlike kogukondade vahel pandud mitmel pool ja moel proovile. Delegatsioonid arutasid koostööd diakoonias, inimväärse elukeskkonna, kristlike väärtuste ja traditsioonide hoidmist. Räägiti kiriku liturgia- ja haldusreformist, oikumeenilistest suhetest rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Pöördumine Balti rahvastele
Kohtumisel võeti vastu piiskoppide pöördumine Balti riikide rahvastele, kus rõhutatakse inimväärse elukeskkonna ja kristlike väärtuste hoidmise vajadust. Kirikud kutsuvad kaasmaalasi üles vaimulikule uuenemisele, solidaarsusele ja üksteise toetamisele.
«Ühiskonna väärtuste hulka kuuluv südametunnistuse- ja sõnavabadus määratlevad religioosse elu mitte ainult privaatse, vaid ka avaliku sotsiaalse õigusena, mida tuleb soodustada ja edendada. Religiooniõpetus ja kristlik haridus on selle õiguse lahutamatu osa,» kirjutatakse pöördumises.
Allakirjutanud peavad oluliseks kirikute ühist tunnistust, mistõttu nad tunnevad muret arengute üle, «mis nõrgestavad kristlaste osadust ja põhjustavad lõhesid kirikutes ja kirikute vahel», seisab pöördumises.
Silmas peetakse mõne Luterliku Maailmaliidu liikmeskiriku hiljutist otsust kiita heaks samasooliste paaride kiriklik laulatamine ja sellise kooselu võrdsustamine abieluga.
Kirikud mõistavad abielu all kooselu mehe ja naise vahel. «Kaasaja väljakutsed nõuavad kindlat seisukohavõttu, mis toetub ajatutele tõdedele ja väärtustele. Kirikute ühine arusaam evangeeliumist on varandus, mille kadumist me ei saa lubada, ning see tuleb anda edasi nii praegusele kui ka tulevastele põlvkondadele,» kirjutatakse pöördumises.
Ühisavalduse allkirjastasid Eesti poolt peapiiskop Andres Põder, emeriitpeapiiskop Kuno Pajula ja piiskop Einar Soone, Leedu poolt piiskop Mindaugas Sabutis, Läti poolt peapiiskop Janis Vanags, Daugavpilsi piiskop Einars Alpe ja Liepāja piiskop Pavils Bruvers.

Naabrite kogemustest õpitakse
Iseloomustades Läti luterlikku kirikut ütles peapiiskop Vanags, et viimase aasta uuenduseks on see, et vaimulikud ja kiriku töötegijad saavad oma palga konsistooriumist.
See süsteem on end õigustanud, kuid vajab veel täiendamist. «Praegune majanduskriis seab ka kiriku ette uued ülesanded,» märkis Vanags. «Me peame oma rahvale pakkuma vaimset tuge ja ka praktilist abi.» Lätis on kolm piiskopkonda: Riia, Liepāja ja Daugavpils. Kolmele piiskopile lisandub uuel aastal veel üks: Riia piiskopi asetäitja.
Vanags muretses luterlikku maailma puudutavate teemade üle: «Mõned kirikud maailmas on nõustunud samasooliste abielude õnnistamisega ning määranud homoseksuaale vaimuliku ametisse. Me usume, et see on lahkumine apostlite õpetusest. Mul on hea meel, et saime siin koos neil teemadel arutleda.»
Janis Vanags jagas tunnustussõnu EELK uuele agendale ja ütles meie haridussüsteemist leidvat Läti jaokski ka­sulikku.
Leedus on luterlik kirik vähemuskirik, luterlasi on 0,6%. Piiskop Sabutis rõõmustas selle üle, et kodu- ja väliskirikud on nüüdseks ühinenud ja geograafiliselt ollakse väga suur kirik. Põhja-Ameerikas on kolm ja Saksamaal viis kogudust.
«Eesti, Läti ja Leedu kiriku suhted on sügavamaks muutunud ning me saame üksteist paremini tundma õppida ja jagada oma kogemusi,» märkis ta.
Leedu kirik teeb koostööd Valgevene luterlastega. Nad on palutud abiks Valgevene luteri kiriku struktuuri ja vaimse elu taastamisel.

Tiiu Pikkur

Balti riikide kirikud
Läti ELKs on
295 kogudust
440 000 liiget

Leedu ELKs on
54 kogudust
20 000 liiget

Eesti ELKs on
165 kogudust
160 400 liiget