Oma kirik Peterburis

20. veebruaril taaspühitseti ligi viie miljoni elanikuga Peterburi linnas Jumala sõna ja palvega eestlaste Jaani kirik.
150 aasta vanusest pühakojast jäid pärast pool aastat kestnud koristustöid ja poolteist aastat intensiivseid ehitustöid järele vaid originaalseinad. Kirikupingis istunud ehitusjuht Valentin Gnezdilov Facio Ehitusest oli üsna nõutu. «Poolteist aastat olin mina siin ainus peremees, aga nüüd on korraga nii palju peremehi.»
Koguduse juhatuse esinaine Külli Sulg tunnistas, et veel eelmisel õhtul, kui pühakojas koristustööd lõppesid, ei uskunud ta, et nüüd ongi käes see päev, mille nimel 12 aastat on tegutsetud.
Uksed on avatud
Kiriku taaspühitsemise pidulikul kontserdiga jumalateenistusel teenisid peapiiskop Andres Põder, ELKRASi peapiiskop August Kruse, Ingeri kiriku piiskop Aarre Kuukauppi, assessor Tiit Salumäe, õpetajad Raino Kubjas, Enn Salveste ja Arho Tuhkru. Kontserdil kõlas Peterburiga seotud heliloojate ja nende õpilaste muusika. Esinesid Rahvusooperi Estonia sümfooniaorkester, Eesti Rahvusmeeskoor, solistid Kädy Plaas, Heli Veskus, Oliver Kuusik, Rauno Elp, organist Piret Aidulo, dirigeerisid Arvo Volmer, Mikk Üleoja ja Kuno Areng.
Toomas Tromp, Facio Ehituse juht, andis üle sümboolse võtme – risti, millel esimesed taktid Tobiase laulust «Eks teie tea» ja tekst 1. Korintlaste kirjast. Peapiiskop ulatas võtme koguduse õpetajale Raino Kubjasele ja Eesti Kontserdi direktorile Jüri Leitenile.
Jutluses ütles Andres Põder, et võime ühiselt rõõmustada taastatud ja veel kaunimaks muutunud kiriku üle, ning avaldas tänu organisatsioonidele ja inimestele, kel on jätkunud usku selle ettevõtmise õnnestumisse. «Pühitsetud kirik saab koduks kogudusele ja eesti kogukonnale, peatuspaigaks sõpradele ja külalistele, siin kõlab taas Jumala sõna ja heliseb muusika,» ütles peapiiskop ja soovis, et Jaani kirik saaks ukseks paljudele Jeesuse Kristuse juurde, usu juurde, mis liigutab mägesid.
Jumalateenistuse lõpus tuli esiettekandele kiriku avamiseks René Eesperelt tellitud pidulik lühivorm «Glorietur» (Ülistatagu), millele sõnad kirjutas Anne Lill. «Tekst oli nii inspireeriv, et see sütitas kohe,» hindas helilooja talle antud võimalust sündmuse tähtsuse taustal.
Tänusõnad taastajatele
«Oma kirik Peterburis on eestlastele tähendanud kolme olulist asja: eesmärki, sümbolit, teekonda,» ütles president Toomas Hendrik Ilves kiriku avamisel. «Eesmärgiks oli see suure ootamise ajal, kui oodati ja loodeti vabadust. Kuid oodati ka palju väiksemat – eestlaste oma kooskäimise kohta Neeva kaldal. Sümboliks on ta olnud eestlaste aktiivsele seltsielule Peterburis kogu aeg, nii tegutsemise kui ka sunnitud katkestuse ajal.»
President tunnustas praeguste Peterburi eestlaste tublit tööd, mis on aidanud kirikut taastada, ja tänas kõiki Peterburi eestlasi, meie häid sõpru ja toetajaid. «Minu tänusõnad kuuluvad ka Peterburi võimudele toetuse ja mõistmise eest.»
President ütles, et temagi perekonnalugu on seotud Peterburiga. «Just selles linnas töötas 20. sajandi päris alguses, Eesti riigi rajamiseni, minu vanaisa Peeter Rebane, kes võttis siit kaasa abikaasa Aleksandra.»
Kultuuriminister Laine Jänes rõõmustas, et Eesti kultuur on saanud endale esindusliku koja Venemaa kultuuripealinnas.
Välisminister Urmas Paeti sõnul märgib renoveeritud kirik Eesti hoolimist oma kultuuri- ja ajaloost. Kirik oli enne renoveerimist hävimisohus ning sugugi polnud kindel ka kirikuhoone jäämine eestlaste ja eesti kultuuri kasutusse. «Lihtsalt tuli tegutseda, et käituda oma minevikku hindava ja väärtustava rahva ja riigina,» sõnas minister Paet. 
Eestlaste auküsimus
Mart Laar peaministrina tegi kiriku taastamiseks esimese suurema riigipoolse toetuse 2000. aastal.
Jüri Leiten meenutas 2003. aasta maid, kui Peterburis kanti ette Tobiase «Joonase lähetamist» ning toonane kultuuriminister Urmas Paet ja Eesti Kontserdi juht Aivar Mäe nägid kiriku taastamises olulist tähtsust eestluse vaimsusele ja kultuurile.
Ehitust, mis läks maksma 101 miljonit Eesti krooni, toetasid riigi kõrval paljud annetajad. Peterburi panga nõukogu esimees Indrek Neivelt ütles, et kultuuriajalooliselt nii tähtsa koha kordategemine on rahvale auküsimus.
Toetajate hulgas on ka Piiteri kõrgkoolides õppinud eestlased, kelle annetuse eest asetati 38 meetri kõrguse kirikutorni tippu kullatud rist. Ristialusesse munasse pandi kapsel 137 annetaja nimega, ajalehed Peterburi Teataja ja Eesti Kirik ning Peterburi Jaani koguduse ja Eesti Kontserdi vahelise halduslepingu koopia.
Peterburi Jaani kiriku 400kohalises saalis on jälle võimalik pidada jumalateenistusi, korraldada kontserte ja näitusi. Majas, mis jääb Eesti Kontserdi hallata, on ruumid kogudusele, Eesti Seltsile, huviringidele ning raamatukogu. Tõelises metropolis on taas eestluse saareke.
Sirje Semm

Peterburi Jaani kirik
1860 – kiriku pidulik sisseõnnistamine
1930ndad – kirik võõrandatakse
1997 – kirik antakse kogudusele rendile
1999 – esimesed talgud
2008 – algavad ehitustööd kiriku taastamiseks
20. veebruar 2011 – kiriku taaspühitsemine