Õndsad on rahutegijad
/ Autor: Urmas Viilma / Rubriik: Arvamus / Number: 21. september 2022 Nr 36 /
Õndsad on rahutegijad, need sõnad Jeesuse mäejutlusest graveeritakse maailma erinevate religioonide vahelist rahu sümboliseerivale rahupuule – kunstiteosele, mis seatakse üles Astanasse, Kasahstani Vabariigi pealinna. Minu mõttele lisanduvad kümnete teiste eelmisel nädalal Astanas (endise nimega Nur-Sultan) toimunud maailma ja traditsiooniliste religioonide VII kongressil osalenute head soovid.
Minul oli Kasahstani presidendi initsiatiivil iga kolme aasta tagant toimuval kongressil võimalik osaleda Luterliku Maailmaliidu Kesk- ja Ida-Euroopa asepresidendina teist korda. Eelmine kongress toimus enne pandeemiat 2018. aastal, mil praegune Kasahstani president Kasõm-Žomart Tokajev oli veel parlamendi spiiker, kes kongressi modereeris. Seekord oli kongressi eesistujaks parlamendi esimees Maulen Ashimbajev.
Kõik kongressil osalenud delegatsioonid olid kõrge esindatusega. Lisaks paavst Franciscusele olid osalejate seas Jeruusalemma patriarh Theophilus III, Iisraeli Sephardi ülemrabi Jitzchak Josef, Moskva patriarhaadi välissuhete osakonna juht, Volokolamski metropoliit Antonij, Al-Azhari šeik suur-imaam Ahmed al-Tayeb, OSCE rahvusvähemuste ülemvolinik Kairat Abdrakhmanov, Hiina taoistliku ühingu juht Li Guangfu, Venemaa ülemmufti Ravil Gainudtin ja paljud teised.
Videotervituse saatis ÜRO peasekretär Antonio Guterres. Luterliku Maailmaliidu asepresidendina olin paigutatud eelnimetatute hulka kui oma konfessiooni kõrgeim esindaja. Kõik delegatsioonide juhid esinesid kongressil ka ettekandega.
Erilise kaalu lisas kongressile oma visiidiga just paavst Franciscus, kes osales kongressi mõlemal päeval. Lisaks tähistas roomakatoliku kiriku pea visiit Kasahstani 30 aasta möödumist diplomaatiliste suhete loomisest Püha Tooli ja Kasahstani Vabariigi vahel. Paavst tuletas oma kõnes Kasahstani ühiskonna võtmeisikutele ja kongressi delegatsioonide juhtidele meelde üle-eelmise paavsti Johannes Paulus II soovi külvata 2001. aastal pärast traagilisi rünnakuid USAs toimunud Kasahstani visiiti lootust.
Franciscuse sõnul oli tema seekordse visiidi eesmärk olla samuti rahusaadikuks „hullu ja traagilise“ sõja ajal, mille on põhjustanud invasioon Ukrainasse. „Tulen selleks, et võimendada paljude nende inimeste hüüdeid, kes anuvad rahu, mis on meie globaliseerunud maailma jaoks kõige olulisem arengutee,“ ütles paavst oma kõnes.
Franciscus rõhutas vajadust keskenduda rahu saavutamiseks veelgi enam diplomaatilisele dialoogile ja võtmeisikute vahelistele kohtumistele. Ta rõhutas, et tänapäeva maailmas on ühe indiviidi probleem samal ajal kõigi probleem ning kellel on maailmas kõige suurem võim, sellel on ka kõige suurem vastutus teiste ees, eriti tavaliste inimeste ees. Vajame rohkem mõistmist, kannatlikkust ja dialoogi erandlikult kõigiga, rõhutas Franciscus.
Paavst Franciscus kohtus eraldi kongressil osalenud kümne erineva usu ja konfessiooni juhiga, et arutada rahu saavutamise võimalusi maailmas. Kõnelesin eraviisilisel kohtumisel paavstile Luterliku Maailmaliidu ja Vatikani koostööst ning kirikute ühistest jõupingutustest rahu saavutamiseks eriti Ukrainas toimuva Venemaa sõja tingimustes. Paavst kõneles omakorda, et ajal, mil poliitilisel ja majanduslikul tasandil on peaaegu kõik uksed suletud ja uued müürid kerkivad, peavad just kirikud kõnelema läbirääkimiste ja kohtumiste vajadusest erinevate maailma konfliktide osaliste vahel. Lisaks peame lakkamata palvetama rahu pärast.
Andsin paavstile üle tervitused Eesti Kirikute Nõukogult ja Eesti luterlastelt ning kinnitasin, et paljud Eesti kristlased palvetavad tema eest ning meie omakorda palume jätkuvalt tema eestpalveid. Paavst Franciscusel oli hästi meeles visiit Eestisse ja siinne hea oikumeeniline koostöö kirikute vahel.
Vahendasin paavstile ka piiskop Philippe Jourdani palvel tema kui apostliku administraatori ja Eesti katoliiklaste tervitused koos graafilise kujutisega Peeter-Pauli katedraali fassaadist. Paavst palus mind edasi anda tervitused Eesti rahvale, Eesti katoliiklastele ja luterlastele ning kogu Eesti ristirahvale. Ta rõhutas, et palvetada ei saa kunagi kellegi vastu, vaid alati kellegi eest ning palus meil seda jätkuvalt teha ka tema eest.
Mul toimus ka pooletunnine vestlus Moskva patriarhaadi välissuhete osakonna juhi, Volokolamski metropoliidi Antonijga. Jagasin talle meie muret ja mõistmatust patriarh Kirilli väljaütlemiste osas, mis on jätnud mulje toetusest Venemaa agressioonile ja sõjale Ukrainas. Samas rõhutasin, et oikumeeniline koostöö Eesti Kirikute Nõukogus on endiselt hea kõigi kirikute vahel, sealhulgas Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikuga, kelle juht metropoliit Eugeni on ühinenud ühisavaldustega, milles mõistetakse hukka sõda Ukrainas ja kutsutakse üles rahule.
Metropoliit Antonij kinnitas soovi hoida häid suhteid ja dialoogi Eesti kristlastega ning ütles, et kuigi ta on palju oma ametis reisinud, ei ole ta veel seni kunagi külastanud Eestit. Antonij väljendas ka oma arusaamatust Lätis toimuva suhtes, kus riik on seaduse jõuga asunud ümber korraldama õigeusu kiriku kanoonilist korda, ning avaldas arvamust, et kui Venemaa midagi sellist teeks, langeks ta Lääne suure kriitika alla.
Kongressi lõpus kiideti heaks ühisavaldus, mille tekst saadeti maailma riikide ja ühiskondlike organisatsioonide juhtidele ning esitatakse ametliku dokumendina ÜRO Peaassamblee 77. istungjärgule.
Urmas Viilma,
peapiiskop
Pildigalerii:
Peapiiskop Urmas Viilma kohtumine paavstiga. Vatikani meedia.
Peapiiskop Urmas Viilma paneelis koos Vietnami Shanga Budistliku Ümarlaua peasekretäri Thich Duc Thien`iga. Erakogu.
OSCE rahvusvähemuste ülemvolinik Kairat Abdrakhmanov ja EELK peapiiskop Urmas Viilma kongressil osalemas. Erakogu.
Plenaaristungil kõneleb president Tokajev. Erakogu.
