Osa igapäevasest leivast

Kui Martin Luther räägib suures katekismuses neljandast palvest – meie igapäevast leiba anna meile tänapäev –, siis ütleb ta muu hulgas: «Sinu mõtted ulatugu kaugemale ja haaraku endasse kogu maa, mis kannab vilja ning toodab nii igapäevast leiba kui ka kõike muud toidust.»
Kodumaa on suur osa meie igapäevasest leivast. Nagu igapäevane leib tuleb oma kätega välja teenida, nii tuleb hea seista ka rahu ja heade aegade eest kodumaal. Kui Jumal on meid siia maailma elama pannud, siis ei saa me tahta, et tema meie kätele mõeldud töö ise ära teeb.
Me teame, et «kui Issand ei ehita koda, tühja vaeva näevad siis ehitajad temaga. Kui Issand ei hoia linna, siis valvab valvur ilmaaegu». (Ps 127:1) Eesti rahvas, maa ja eesti keel on tulnud läbi sajandite, jäänud püsima hoolimata orjastajatest, sõdadest ja isegi Põhjasõja-järgsest katkust.
Need, kes usuvad, et Jumal armastab Eestit, ja tunnistavad seda imelist hoidmist, mistõttu me tänapäeval oma vabas riigis elada võime, need peaksid ka mõistma, et praegune olukord on erakordne arm ning meile on antud pea ja käed selleks, et tegutseda ka riigikaitses. Nagu ütleb kuninglik laulik: «Tänatud olgu Issand, mu kalju, kes õpetab mu käsi lahinguks ja mu sõrmi sõjaks» (Ps 144:1), seni kuni Issand «lõpetab sõjad maailma otsani, murrab katki ammu ja raiub puruks piigi ja põletab vankrid ära tulega» (Ps 46:10).
On inimesi, kelle isikliku vagaduse eripära ei luba erinevatel põhjustel relva kanda. Neile on riigiisad välja mõelnud asendusteenistuse.
Asendusteenistus tähendab seda, et noor mees, kelle isikliku vagaduse eripära ei luba relvateenistust läbida, annab oma panuse nõrgemate toetamisse muul moel, aidates neid, kes mingil põhjusel on hätta sattunud või ise oma eluga toime ei tule.
Vastavalt kaitseväeteenistuse seadusele võib asendusteenistuja teenistuskoht olla kas asutuses, mis tegeleb päästesündmuse lahendamisega, sotsiaalteenuse osutaja juures või õppeasutuses, kus on hariduslike erivajadustega õpilased. Asendusteenistuja ei saa täita oma teenistuskohuseid asutuses, kus ta igapäevaselt oma palgatööd teeb, sest hoolimata kutsumuse jumalikust iseloomust on noortel inimestel vaja lähemalt, omal nahal, tutvuda ka elu raskete ja ebameeldivate külgedega, et arendada kaastunnet nõrgemate vastu ja vastutustunnet maapealse riigi kodanikuna.
Asendusteenistus kestab 12 kuud ja selle aja vältel saab asendusteenistuja miinimumpalka. Asendusteenistuse läbinule laienevad kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud reservis oleva isiku õigused ja kohustused, välja arvatud kohustus kanda relva.
Avaldus asendusteenistusse astumiseks tuleb esitada kaitseressursside ametile vähemalt 30 päeva enne ajateenistusse astumise kuupäeva. Avalduse põhjendatuse kontrollimiseks võib amet nõuda kutsealuselt seletust ja teha päringuid kutsealuse õppe- või töökohale ja usuorganisatsioonile, millele kutsealune on avalduses viidanud.
Võrreldes eelmise kaitseväeteenistuse seadusega on muutunud see, et asendusteenistusest ajateenistusse üleminekut enam ei võimaldata. Kui noormees jõuab asendusteenistuse vältel selgusele, et ta oleks suuteline teiste inimeste kaitsmise eesmärgil ka relva kasutama, siis on tal võimalik sõjaline väljaõpe saada Kaitseliidus.
Kui ajateenija ajateenistuse kestel jõuab järeldusele, et tema usulised ja kõlbelised tõekspidamised ei võimalda tal kaitseväeteenistuses jätkata, siis võib teda põhjendatud juhul asutustevahelisel kokkuleppel üle viia teise teenistusse. Siiski on nimetatud protsessid üsna aja- ja närvikulukad.
Aja- või asendusteenistus on üks võimalus ennast läbi katsuda ja proovile panna. Kindlasti annab see võimaluse osaleda kaastöölisena kogu rahva igapäevase leiva tagamises. Enne teenistusse astumist on soovitav läbi lugeda kaitseväeteenistuse seadus ja kaasnevad õigusaktid ning tutvuda ka kaitseväe koduleheküljega www.mil.ee, kus on eraldi rubriik ajateenistusse astujatele.

 

 

 

 
Merike Kütt,
kapten, Põhja kaitseringkonna kaplan