Osakogudus sai rohelise tule

Möödunud neljapäeval, 17. märtsil algas sinodi hooaeg. Tallinna praostkonna esindajad kogunesid Peeteli kirikusse. 

On paastuaeg ja välispoliitiliselt keeruline aeg, mis mõlkus kogunenute mõtteis. Jutluses innustas Peeteli koguduse õpetaja Aare Luup käima kõiki armastuses ja võrdles Paulust esimese vabatahtlikuga, kes päeval meisterdas telke ja õhtul kuulutas jumalasõna. Margus Liiv, kes on sealse koguduse liige, aga kuulub ka Nõo koguduse meesansambli koosseisu, laulis palveid ja koos kirikulistega kõlas kirikusaalis ka „Bože, žbereži Ukrajinu. Bože, daruj Ukrajini mir“. 

Koosolekut juhatanud praost Jaan Tammsalu sõnas optimistlikult: „Armastus ajab kartuse välja ja on mõistlik, et me ka selles olukorras püüame omal moel õunapuid istutada.“

Võimas aasta

Praost tõdes, et COVIDi tõttu on kogudustes ära jäänud palju harjumuspärast, Soome koguduses näiteks kolm laulatust. Koguduste annetajaliikmete vähenemise protsent viimase 11 aastaga on suurim Soome koguduses, kõige suurem kadu tundub olevat vanusegrupis 21–40 aastat. Kuigi paljude koguduste annetajaliikmete arv on 2021. aastal langenud, on mõnes koguduses, näiteks Nõmmel, see hakanud kasvama. Matuste osas on urnimatused ületanud kirstumatuste arvu. Numbritest rääkides oli praostil esile tõsta, et enam kui pooled praostkonna kogudustes eelmisel aastal leeritatutest ja ristitutest ristiti ja leeritati Kaarli ja Jaani koguduses.

Mõni töövorm on taandunud, aga inimesed on olnud leidlikud ning otsinud võimalusi jumalasõna ja hingekosutust jagada. Näiteks olid paljude Tallinna luterlike kirikute uksed ka kevadiste rangete piirangute ajal harjumuspärastel teenistuste ja palvuste aegadel avatud. Vaimulikud olid kohal. Leiti võimalus soovijatele ka armulauda jagada. 

Jaani koguduse vaimulikud kirjutasid mõtisklusi, kirikusse palvetama tulnu võis neid lehti võtta ja pühakojas muusikat kuulata. Mitmetest kirikutest tehti jumalateenistuste ja palvuste ülekandeid. Kaarli kogudus algatas mitmeid väga olulisi loengusarju. Paljud vaimulikud olid väga leidlikud. Palju hingehoiutööd nendega, kelle juurde ei saanud minna, tehti telefoni teel. 

Põletav küsimus

Oodatud ettekanne oli peapiiskop Urmas Viilmalt. Ta tõdes, et Eesti Kirikute Nõukogus (EKN) pidas sinodihommikul oma viimase koosoleku emeriitpeapiiskop Andres Põder, kes lõpetas presidendina oma ametiaja. Küsimusena on meedias kerkinud EKNi reageering sõjale Ukrainas. Peapiiskop vastas, et esimene pöördumine oli juba 24. veebruaril Tallinna toomkirikus. Sinodipäeva õhtuks saabus lõplik selgus – avalikule sõda hukkamõistvale pöördumisele kirjutas alla ka Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku metropoliit Eugeni. 

Peapiiskop kinnitas, et luteri kirik reageeris tekkinud olukorrale kiiresti ja on tegutsenud jõukohaselt. Tema sõnul on kindel kanal Ukraina abistamiseks Eesti Diakoonia. 

Roheline tuli uuele kogudusele

Muidugi tuli sinodilistel hääletada mitme punkti üle. Ühehäälselt kinnitati eelmise aasta eelarve täitmine, käesoleva aasta eelarvest tekitas küsimuse praostkonnakassamaks. Küsimuse tõstatas Soome kogudusest Markku Päiviö. Kogudus on väike ja keskmine liikmeannetus praostkonna väikseim. 

Pärast venima hakanud vaidlust hääletati ja kinnitati, et sellegi aasta praostkonnamaks 2,5% arvestatakse kogu praostkonna kõigi koguduste üle-eelmise aasta liikmeannetuste üldsumma pealt. 

Küsimusi tekitas ka uue koguduse loomise soov. Nimelt on esitanud Püha Vaimu Sakariase osakoguduse 25 liiget palve moodustada iseseisev kogudus. Sinod toetas palvet, ent õhku jäi küsimus, kas iseseisvudes on viipekeelse koguduse vaimulik teenimine ja majanduslik toimetulemine jätkusuutlikud. Sinodi otsuse peab kinnitama kirikukogu.

Hüpe üle oma võimete

Kogunenutel tuli otsustada ka aasta teo üle. Kandidaatidena olid esitatud Kaarli kiriku kellasüsteemi restaureerimine ja koguduse meediatöö, Rootsi-Mihkli koguduse ettekannete sari, Peeteli koguduse hoovikohvik Pelgulinna päevadel, Mustamäe koguduse jõulumuusikal, praostkonna virtuaalne palvekett, Põllküla mälestushiid ja Ackermanni näitus toomkirikus.

Iga esitatud tegu oli oluline ja kaheksa teo seast üht valida raske. Seepärast sai iga hääleõiguslik sinodiline kaks häält. Pärast hääletust tõdes praost, et väike Mustamäe kogudus on võimsa asjaga hüpanud üle oma võimete ja õpetaja Tiina Klement võttis vastu imelise klaasist autasu. Sama arvu hääli ehk 11 sai praostkonna vaimulike virtuaalne palvekett, mida vedas Margit Arndt-Kalju.

Soovijad said lisaks osta trükisooja peapiiskopi palveraamatu ja tutvuda paarkümmend aastat tagasi rajatud koguduse sotsiaalkeskusega, kus peatselt võivad leida varjupaiga ka mõned meile jõudnud sõjapõgenikud.

Rita Puidet

Tallinna praostkonna kogudused

Harkujärve, Mustamäe, Nõmme Rahu, Saksa, Soome, Jaani, Peeteli, Piiskoplik Toomkogudus, Püha Vaimu, Rootsi-Mihkli, Toompea Kaarli, Viimsi – kokku 12 kogudust.