Paide kirikusse tuleb mälestusmärk

„Viiskümmend aastat pidi mu rahvas taluma kõige brutaalsemat ja samas kõige rafineeritumat etnilist puhastust. Nõukogude okupatsioonivõimud viisid seda läbi raudse eesriide varjus ja see taevasse kisendav ülekohus ei ole kunagi Euroopa teadvuseni jõudnud,“ sõnas meie president Lennart Meri 1993. aasta 6. mail Poola presidendi vastuvõtul.

Kuni eelmise aasta 24. veebruarini ei olnud see lause oma aktuaalsust kaotanud.

Alanud sõda Ukrainas avas maailma silmad ja nii said ka meie rahva kannatused paljude riikide rahvastele arusaadavamaks. Kõik kohutav, mis on toimunud suurimas sõjas pärast II maailmasõda, ei ole meie rahvale tundmatu. Paljudele tulevad meelde enda ja lähedaste rasked ajad, mis kutsuvad esile nukrad mõtted. Lohutust leiame sellest, et saame üheskoos lähedasi mälestada ning üksteisele toeks olla. Ka minu perekond on saanud tunda nõukogude võimu julmust ja ebainimlikku kohtlemist.

Minu isaisakodu, mis kunagi oli hästi toimiv talu, kus kasvas viis last ning hariti põldu ja kasvatati loomi, pühiti maamunalt hetkega. Seda tegi II maailmasõja alguses hävituspataljoni jõuk, kes esmalt rüüstas ning seejärel põletas talu maani maha. Tänaseks päevaks on kunagise armsa isatalu asemel õnneks põllumaa, mis toidab inimesi, nii kuis seda aastasadu sealmail tehtud on.

Eelnev jutt toob tänasesse. Umbes kaks aastat tagasi helises telefon ja number mobiiltelefoni ekraanil oli minule võõras. Helistajaks oli MTÜ Murtud Rukkilill esindaja Enno Uibo ja jututeemaks ühingu soov, et Paide kirik oleks sobivaks kohaks, kuhu saaks mälestusüritusteks kiirtena kokku tulla rahvas üle Eesti. Vestlesime pikalt ning kõne lõpuks oli ühine otsus selle teemaga edasi liikuda. See on loomulikult suur au, aga ka vastutus, mida üks kogudus peab kandma, aidates kaasa kogu meie rahvast puudutavat kodualtarit püstitades. Tänaseks oleme jõudnud ettevalmistustega üsna lõpusirgele.

Pärast paljude takistuste ületamist, koosolekuid, telefonikõnesid ja e-kirjade vahetamist oleme ühiselt valinud välja mälestustahvli valmistaja, kujunduse ning kogu kodualtari kontseptsiooni.

Kodualtari pühitsemine on planeeritud selle aasta sügisesse ja teavitus täpsest kuupäevast jõuab hea lugejani avaliku meedia ning koguduse infokanalite kaudu.

Rajatav kodualtar, mis püstitatakse meie rahva traagiliste sündmuste mälestamiseks, on pühendatud kõikidele neile, keda mälestame küüditamisohvritena. Oleme koostöös MTÜ Murtud Rukkilillega alustanud toetuste kogumist. Annetuse saab teha EELK Paide Püha Risti koguduse arveldusarvele SEBs EE691010702000729006, makse selgituseks palume märkida Murtud Rukkilill. Mälestustahvlile raiutakse luuletaja Lilia Järve luuletusest „Kodumaa-armastus“ read:

EI OLE ENAM KODU, EI KODUÕUE, KUID KODUMAA-ARMASTUS ON JÄÄNUD PÕUE

Joel Rikk

Paide Püha Risti koguduse juhatuse esimees