Palvetame, et tegevused taastuksid

Ülestõusmisaja esimesel teisipäeval, 19. aprillil pidas Ida-Harju praostkond sinodit Kuusalus. Kohal oli piiskop Joel Luhamets.

Veidi karge, ent päikesepaisteline päev Kuusalus algas sinodijumalateenistusega, kus jutlustas piiskop Joel Luhamets. Et uude koostatavasse laulu- ja palveraamatusse ühise jumalateenistuse korra osas kokkulepete saavutamine ei pruugi lähiaastatel olla kõige lihtsam ülesanne, andis märku see, et Kuusalu koguduse pastor loci Jaanus Jalakas ja Ida- Harju praostkonna praost Margus Kirja jäid jumalateenistuse korra osas eri meelt ja seetõttu kulges sinod ilma kohaliku õpetajata.

Ka Hommiku-Harju praostkonnaks nimetatud 11 kogudusest koosnev struktuuriüksus paistab lisaks teoloogilisele tulisusele teiste seas silma praostkonnakassamaksu puudumise poolest. Nõnda jäid pastoraadis toimunud sinodi päevakavast välja tavapärased eelarve koostamine ning tulude-kulude aruande analüüs ja kohe pärast kohaliku juhatuse esimehe Andrus Ulpuse koosoleku abijuhatajaks valimist said aasta kokkuvõtteks sõna koguduste esindajad.

Positiivne noot

Sõnavõttudes jäi tooni andma positiivne noot. Mitte et mured ja kitsaskohad puuduksid, vaid sündmusi ja arenguid saab vaadata mitme nurga alt. Näiteks kasvas seitsme koguduse liikmesannetajate arv, ehkki kokkuvõttes kahanes kogu praostkonna vastav number 39 inimese võrra. Jagati sedagi, et mitmel pool on vanem põlvkond koroonahirmus jumalateenistuslikust elust kõrvale jäänud.

Niisamuti tunti muret kasvanud küttekulude pärast. Näiteks ütles Kose koguduse õpetaja Kerstin Kask, et pandeemia ei räsinud neid, ent seda kipuvad tegema elektrihinnad: „Kose pastoraadis on valminud teise korruse väljaehitus (kokku nüüd 30 voodikohta), millega loodame oma majanduslikku jätkusuutlikkust toita, ent talvekuudel oli elektriarve sedavõrd suur, et humanitaarharidusega kirikuõpetajal tekkis selle lugemisega raskusi.“

Osa kogudusi andis teada, et kasutusele tuli võtta varasemate aastate rahalised reservid. Siingi jäi siiski esiplaanile lootusrikkus. Näiteks Tuhala koguduse juhatuse esimees Laidi Suumann tõdes: „Kõikide reservide kallale pole veel pidanud minema, tuleme toime.“ Mitmel korral nimetati, et kohalike omavalitsuste toetused on olulised. Talitustest vähenes praostkonnas ristimiste ja leeritamiste arv, ent kasvas laulatuste ja matuste hulk.

Statistika ja uus vaimsus

Praost Kirja ettekanne polnud tüüpiline tagasivaade möödunud aruandeaastale. Ta analüüsis erinevate statistiliste uuringute valgusel huvipakkuvalt, kuidas nähakse kristliku kiriku hetkeolukorda maailmas numbrites, ja andis ülevaate, mida kujutab endast uue vaimsuse esindajate mõttemaailm:

„Religioosne maailmavaade levib kiiremini kui uskmatus ja religioossete inimeste osakaal maailma rahvastikus on möödunud aastal kasvanud 1,27%. Samal ajal on uskmatute arv tõusnud 0,52% ja ateistide arv püsib paigal (kasv 0,18%). Kristlaste arv rohkeneb Aafrikas ning Aasias (enim levivad evangelikaanid ja karismaatikud) ja praeguseks kristlaste kogukonnaks on 2,56 miljardit inimest.“

Aina enam leviva uue vaimsuse tunnuseks nimetas praost Kirja individualismi, sünkretismi ja kiiresti muutumist. Kirikute suhtes ollakse sageli kriitilised. Väidetakse, et kristlased tegutsevad hirmust Jumala ees ja sageli ollakse poliitilised ning orienteeritud rahale. Siiski on igatsusi, nt hinnatakse kirikuhooneid pühakodadena ja liturgiat. „Kirikul on võimalik neidki kõnetada, kui arvestame olemasolevaid kõhklusi ja ootusi. Nad polegi ehk nii kaugel kristlusest, kui meile tundub,“ arvas praost.

Meeleparandus ja avatud uksed

Enne lõpupalvet ja ühist lõunasööki pidas kõne piiskop Luhamets, kes esmalt väljendas rõõmu Kuusalus olemise üle, sest just seal alustas ta oma vaimuliku praktikaga. Piiskopina oli ta Ida-Harju praostkonna sinodil esimest korda. Sinodilised said kuulda, et ka üldkiriklikult on pandeemia vähendanud kirikuliste arvu kolmandiku võrra. Kahanenud on laulukoorides osalejate arv. „Palvetame, et meie tegevused taastuksid. Pausid pole head,“ sõnas piiskop.

Mullu sügisel kirikukogul seadustesse sisse viidud piiskopkondade loomise võimaluse kohta ütles ta: „Piiskopkondade teema pole hetkel kõige aktiivsem. Siiski on vaja aru pidada, kas vajame neid või mitte.“ Mööda ei saadud Ukraina sõjast. Rahu tegemisest olulisemaks pidas Luhamets vajadust, et sõja algatanud rahvas jõuaks meeleparanduseni. „Peame kogudustes ausalt nimetama kurja kurjaks ja kannatajat kannatajaks. Tuleb toetada hädasolijaid,“ lisas ta, kutsudes kogudusi suurendama koostööd Kaitseliiduga.

Tõstatus ka vajadus elavdada kiriku noortetööd, otsida selleks uusi ideid ja jagada neid üldkiriklikult. Julgelt kõlas soovitus hoida enam lahti kirikute uksi: „Väärtuslikumad asjad võib ära panna. Kui keegi tahab kirikut teotada, siis saab seda ka kiriku trepil teha. Inimesed tahavad kirikus käia. Avatud uks annab mõista, et ootame. Muidu näib, et Jumalat pole kodus,“ julgustas piiskop Luhamets.

Kätlin Liimets

Ida-Harju praostkond

11 kogudust: Harju-Jaani, Juuru, Jõelähtme, Jüri, Kose, Kuusalu, Leesi, Loksa, Prangli, Randvere, Tuhala.

Praost Margus Kirja, abipraost Tauno Kibur.

Liikmeid 6885 (–35 võrdluses 2020. aastaga), liikmesannetajaid 1247 (–39). Seitsmes koguduses oli kasv.

2021. aastal ristiti 24 (–23), leeritati 27 (–11) ja maeti 289 (+117) inimest ning laulatati 12 paari (+5).