Peapiiskop, kes elas oma ajast ees

Peapiiskop Jaan Kiivit (sen) – Taadi portree ümber on kogunenud mitu põlvkonda tema pereliikmeid, esiplaanil sinise salliga kunstnik Aapo Pukk.

 

Pühapäeval, 26. veebruaril tähistati Tallinna Jaani kirikus ja Toomkirikus ning küllap paljudes kirikutes veel peapiiskop dr. h. c. mult. Jaan Kiiviti 100. sünniaastapäeva. Jaan Kiivit sündis 27. veebruaril 1906 Viljandimaal  Pahuvere vallas.

Pidulikul jumalateenistusel Tallinna Jaani kirikus oli nii neid, kes austatud õpetajat ise mäletasid, kui neid, kes teavad teda teiste mälestuste kaudu. Jaan Kiivit (sen) teenis Tallinna Jaani koguduse õpetajana kümme aastat 1948–58. Jumalateenistusel jutlustas emeriitõpetaja dr Toomas Paul, kaasa teenisid assessor Tiit Salumäe, õpetajad dr Arne Hiob ja Jaan Tammsalu ning diakon Eve Kruus.

Tiit Salumäe luges ette Jaan Kiiviti 1953. a vana-aasta jutluse. Jaani koguduse õpetaja Tammsalu meenutas kummalist sarnasust kahe peapiiskop Jaani – isa ja poja elutees: mõlemad sündisid veebruaris, mõlemad elasid 65aastaseks ja mõlemad surid augustis.

Nagu katus kiriku kohal

Tallinna Toomkirikus mälestati peapiiskop Jaan Kiivit seeniori õhtuse mälestuspalvusega, kus avati ka tema portreemaal. Teenisid peapiiskop Andres Põder, peapiiskop emeeritus Kuno Pajula, piiskop Einar Soone, assessor Tiit Salumäe, praost Gustav Piir, õpetaja Jaan Tammsalu, Usuteaduse Instituudi rektori kt Randar Tasmuth ning Toomkoguduse õpetaja Ivar-Jaak Salumäe. Peapiiskopi mälestust austasid oma kohalolekuga Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute juhid, paljud EELK endised ja praegused vaimulikud, sõbrad, tuttavad ja muidugi mitu põlve Jaan Kiiviti perekonda.

Peapiiskop Andres Põder meenutas oma tudengipõlve ja kokkupuuteid Kiivitiga, kellel kahtlemata on sõjajärgses kirikuelus oluline koht. Kiivit oli juba kooliajal võimekas paljulugenud õpilane. Ta oli hindamatu intellektuaalse potentsiaaliga, kel suuri teeneid Usuteaduse Instituudi raamatukogu täiendamisel. Ta oli nelja ülikooli – Leipzigi, Praha, Helsingi ja Pariisi – audoktor. Tänane peapiiskop meenutas sooja sõnaga UI seminare kui vaba vaimu foorumeid. Hinnata tuleb Kiiviti oskust raskel ajal, kui oli suure küsimärgi all kiriku tulevik üldse, selle eest seista. «Ta oli nagu katus kiriku kohal. Säästes oma vaimulikke, võttis löögi alati ise vastu – nii arvavad temast paljud tolleaegsed vaimulikud.» 

Rahvusvaheline haare

«Jaan Kiivit oli suur inimene, kes elas oma ajast ees,» rääkis  assessor Tiit Salumäe. Suurem osa inimesi elab oma ajast taga, paljud elavad tänases päevas, kuid Jaan Kiivit elas kindlalt oma ajast palju ees. Üheks näiteks kasvõi 1970ndatel aastatel instituudis korraldatud väga elav vestlusõhtu kirikust aastal 2000. «Eks see oli siis ikka üks arusaamatu ja väga kauge asi, kuid Kiivit mõtles sellele ja ärgitas teisigi mõtlema.»

Tiit Salumäe, kes osales hiljuti Kirikute Maailmanõukogu IX assambleel, tuletas meelde Jaan Kiiviti suurt panust rahvusvahelisel areenil. Kiivitist oleks võinud saada Kirikute Maailmanõukogu president, kui ajad oleksid teised olnud. Veel nüüdki oli Kirikute Maailmanõukogu juubelikogumikus üks artikkel ka Jaan Kiivit (sen) sulest.

Maal valmis pereliikmete abiga

100. sünniaastapäevaks valmis kunstnik Aapo Pukil peapiiskoppide portreemaalide sarjast  Jaan Kiivit seeniori õlimaal. Pidulik avamine oli Toomkirikus mälestusteenistusel.

Aapo Pukk, kes ise Jaan Kiivitit näinud ei olnud, sai suurt abi peapiiskopi pereliikmetelt. «Nende mälestustest sai kild-killult see pilt kokku,» ütles kunstnik. Pukk, kes paljusid inimesi portreteerinud, ütles, et portreekunstnik on hea olla, sest pildid on alati kunstnikust suuremad.

Kiiviti lähedased on öelnud, et kui Taat tuppa tuli, siis sai tuba teda täis. Kunstniku sooviks on, et ka vastvalminud portreest saaks tuba täis. Pärast palvuse lõppu riputati maal oma alalisele kohale teiste piiskoppide kõrvale konsistooriumi saali, kus see siiski veel korraks ära viiakse – nimelt saab pühapäeval, 5. märtsil Jaan Kiiviti portreed vaada Jaani kiriku Lõunasaalis.

Tiiu Pikkur