Pidagem rahusideme kaudu Vaimu antud ühtsust

Täna õhtul helisevad üle maa kogudustes kirikukellad, et mälestada nädala Ukraina territooriumil kestnud sõja ohvreid.

Veel Eesti Vabariigi 104. aastapäeva künnisel, rääkimata varasemast ajast, ei suutnud enamik inimesi selliste sündmuste arenguga arvestada. Tuleb nõustuda Eesti presidendi Alar Karise eelmisel laupäeval Vabaduse väljakul toimunud toetusmiitingul öelduga: „Isa ja vanaisana, lihtsalt inimesena on mul hingematvalt valus näha, kuidas Ukrainas lähevad pered koos lastega sõja jalust ei tea kuhu, tütrel kaasas vaid kaisukaru. Ja see kõik toimub just praegu, keset Euroopat.“

Eelmisel pühapäeval loeti kirikutes prohvet Jesaja raamatu alanud paastujaks kohaseid salme: Eks ole ju mulle meeldiv paast niisugune: päästa valla ülekohtused ahelad, teha lahti ikke rihmad, lasta vabaks rõhutud ja purustada kõik ikked? Eks see ole murda oma leiba näljasele ja viia oma kotta viletsad kodutud, kui sa näed alastiolijat ja riietad teda ega hoidu oma ligimesest? (Js 58:6–7)

Üle kogu Ukraina toimuvate traagiliste ja mõistusevastaste sündmuste lainetus on jõudmas üle maailma. Oleme kindlasti ka enda käest mitmel korral küsinud, mida saan selles olukorras teha mina või mida saavad teha meie kogudused. Valmisolekust aidata hädasolijaid annavad märku üle maa levivad Ukraina värvides lipud, nii ainelised kui rahalised annetused, valmisolek pakkuda ajutist peavarju, elatist ja tuge meile jõudnud ja jõudvatele sõjapõgenikele. Oma valmisolekust aidata on tänaseks teada andnud väga paljud inimesed, ettevõtjad ja kogudused.

Kahel järjestikusel aastal on paastuaja alguse pühapäevadel olnud koguduste töö koroonaviiruse tõttu oluliselt piiratud. Nendes oludes pälvis nii tähelepanu kui toetust hingehoiutöö arendamine kirikus ja ühiskonnas. Mitmetes haiglates ja hooldekoduses, kus varem hingehoidjaid ametis polnud, said meie vaimulikud tulla appi ja toetada oma ettevalmistuste ja oskustega tänini ühiskonna haavatavamaid liikmeid. Juba tänaseks meieni jõudnud Ukraina põgenike abistamiseks vajatakse uue väljakutsena vene keelt kõnelevaid tugiisikuid ja hingehoidjaid. Võib arvata, et Ukrainas kogetav ei puuduta mitte ainult vahetus konfliktikoldes olijaid ja sealt põgenenuid, vaid omal kombel elab seda täna läbi iga kaastundlik inimene, kes samuti vajab oma tunnete ja emotsioonide kellegagi jagamist.

Aasta alguses, mil vaimulike konverentsi eelmine juhatus kavandas aasta suurimat vaimulike kokkusaamist, sooviti vaatamata haprale tasakaalule tervishoiurindel kohtuda üle mitme aasta päriselt. Nii konverentsil osalenud vaimulike suulisest kui kirjalikust tagasisidest õhkus tänulikkust ja erilist koosmeele kogemist. Tagantjärele võib vaid tõdeda, et küllap oli see üks hingamishetk möödunud murede ja uute väljakutsete vahel. Kuna konverents valis endi seast uue juhatuse, on selle liikmed võtnud oma ülesannet tõsiselt ja asunud kavandama juba uue kohtumise piirjooni. Esmakordselt sõnastati konverentsi pikem kava teemal „Elu ja teenimine“ ning järgmise aasta teema, lähtuvalt EKNi aastaloosungist „Head tervist!“, lühendatult „Tervist!“. See seostub inimese isikliku elu ja hingehoiuga ning ka vaimse ja füüsilise tervisega. Aitavas ja andvas ametis on oluline ka enda vaimne tervis, aga samuti kiriku kui organisatsiooni tervis. Viimase nädala sündmuste valguses kõlab see nii tervitusena meie Ukraina õdedele ja vendadele kui julgustusena mitte kaotada lootust ja püsida rivis teineteise kõrval. 

Konverentsi juhatus sooviks luua ühiskondlikult oluliste teemade käsitlemiseks töörühma, mille volituste kestuse ja ülesanded määraks konverentsi koosseis. Töörühm annaks oma tegevusest aru vaimulike konverentsile ja selle juhatusele. Temaatilise töörühma moodustamine ja valimine võiks toimuda vaimulike konverentsi toimumise käigus. Alanud paastukuul soovib juhatus teha vaimulike hulgas küsitluse, millised teemad vajaksid meie vaimulike pikemaid arutelusid ja mida ootab kirikult täna meie ühiskond. Meist igaühele on antud mitmeid ande, mida saame kasutada ühiseks kasuks nii, et keegi ei peaks end tundma üksinda või mahajäetuna. 

Edaspidi saavad Eesti Kiriku lugejad teada kordamööda kõigi vaimulike konverentsi juhatusse valitud liikmete arvamusi ja rõhuasetusi ajalehe juhtkirja tasemel.

Anti Toplaan,

vaimulike konverentsi juhatuse esimees