Pidurüüs Stockholmi Eesti kogudus

Lõikustänupühal, 8. oktoobril toimus Stockholmi Jakobi kirikus EELK Stockholmi koguduse 75. aastapäeva tänujumalateenistus. Üritusest võttis osa piiskop Tiit Salumäe.

Lõikustänupüha hommikune Stockholm, ka Põhjala Veneetsiaks nimetatu, tervitas Eestist saabunuid uduvihmaga. Läbi imeilusa sügisvärvides tuhandetest saartest koosneva arhipelaagi sõites võis mõnel harval hetkel ka päikest aimata, ent ilm jäi terveks päevaks vaoshoitult ja väärikalt halliks.
Küllap pole palju reisijaid, kellele päevase kruiisi põhisihiks on jumalateenistusel osalemine Stockholmi kesklinnas. Eesti Kiriku esindajad toimetaja Rita Puidet, küljendaja Salme Uustare ja allakirjutanu võivad kinnitada, et see on ladusalt teostatav.

Pidulik rõõm
Kui kolmveerand üksteist Püha Jakobi kiriku ette jõudsime, veenis eestikeelne jutukõmin, et oleme õiges paigas. Stockholmi eesti kogudus koguneb juba aastaid kaks korda kuus Püha Jakobi kirikus, mida kasutatakse Rootsi Evangeelse Luterliku Kiriku vastutulekul tasuta. Kirik asetseb kesklinnas kuningliku ooperimaja ja juba keskajast linna kõige populaar­sema pargi, kevaditi õrnroosade kirsiõitega südameid rõõmustava Kungsträdgårdeni (kuninga aed) vahel. Vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel on Rootsi kuninga ametlik residents.
Sellises väärikas keskkonnas tähistasid rootsieestlased oma koguduse asutamise 75. aastapäeva. Oli pidulikku elevust ja kohtumisrõõmu. Pingiridade otstes asetsevad küünlad viisid mõtte rannarootslaste pühakodadele Vormsil ja Ruhnus.

Tagasi tüve juures
Pidulikus protsessioonis sammusid viimased viis aastat kogudust teeninud õpetaja Tiit Pädam, Rootsis Eesti diplomaatilises korpuses ametis olev õpetaja Kristel Engman, Göteborgi koguduse õpetaja Jaak Peeter Reesalu, piiskop Tiit Salumäe ja Nõo meesansambli lauljad, kellest õpetaja ja Valga praostkonna praost Mart Jaanson kandis protsessiooniristi.
Agenda korra järgi toimunud jumalateenistusel osales umbes 70 inimest, kellest enamik olid kesk- või vanemaealised, sekka ka mõni laps. „Eile õhtul toimus Eesti Majas pidupäevaeelne koguduseõhtu, seal oli ka nooremaid inimesi. See on nagu Eestiski: kui on vajadus, siis otsitakse kirik üles,“ andis õpetaja Pädam hiljem ülevaate.
Piiskop Tiit Salumäe tervitas jutluses pidurüüs kogudust ja ütles, et on rootsieestlaste elu ja tegevusega kursis tänu Stockholmis väljaantava nädalalehe Eesti Päevaleht (ilmub alates aastast 1959) lugemisele. Ta nõustus viimases numbris kirjutanud Eesti kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri Piret Hartmani seisukohaga, et iga eestlane, nii Eestis kui ka välismaal, kes meie keelt ja kultuuri edasi kannab, on Eestile suur väärtust.
Lisaks meenutas ta viiekümnendate aastate keskel peapiiskop Konrad Veemi (peapiiskop eksiilis aastatel 1972–1990) kõnet, kus Veem võrdles tolleaegset Eesti kirikut kolmeharulise puuga: üks haru on Siberis, teine Kodu-Eestis ja kolmas Välis-Eestis. „Rootsi praostkonnast on saanud esimese välispraostkonnana kodukiriku liige ja nii oleme kolmeharulise puu tüve juures tagasi,“ sedastas piiskop tänulikult.

Kordaläinud päev
Jumalateenistuse, millele lisasid helget pidulikkust võimsal viie manuaaliga orelil mänginud organist Henry Turu ja tuntud headuses Nõo meesansambel, lõppedes olid kirikulised oodatud kõrvalhoonesse kaetud kohvilauda, mille palvega avas praost Ingo-Tiit Jaagu.
Koguduse juhatuse esimees Maie Martinson oli rõõmus kordaläinud aastapäevapidustuste üle. „Muljed on väga positiivsed. Tore, et tuli rahvast ja et ka Eestist oli külalisi. Kõik on väga hästi läinud,“ ütles ta tänutundega.
Kätlin Liimets

Pildigalerii: