Piibel ilmus kaasaegses läti keeles

Uue oikumeenilise piiblitõlke ilmumine kaasaegses läti keeles 13. oktoobril kujunes Lätis suursündmuseks.

Kaasaegse piiblitõlke ilmumist tähistati mitme üritusega. Selle kõrghetkeks kujunes pidulik jumalateenistus, mida viisid läbi kõikide Läti kirikute vaimulikud ning kus osales ka riigi- ja kultuurieliit. Ülekande sellest tegi Läti TV. Heameelt suursaavutuse üle tumestas tõrvatilgake. Nimelt teatas Läti president, et kirik on riigist lahus ja tema teenistusel ei osale.

Suursündmus  
Olulist abi osutasid tõlke valmimisel Ühinenud Piibliseltsid ning Rootsi ja Norra piibliselts. Pidulikul teenistusel jutlustas Rootsi Piibliseltsi peasekretär Krister Andersson, kes on aastate jooksul olnud töös suureks toeks.
Samal õhtul toimus Läti Piibliseltsi eestvõttel uue lätikeelse piiblitõlke esitlus uhkes kesklinna kinosaalis. Lisaks tõlkijate ja tõlkekorraldajate pidulikule tänamisele lugesid tuntud näitlejad uues tõlkes ette mitmeid piiblilõike, alustades vägeva performance’iga Piibli esisalmidest, samuti said sõna mitmed tuntud ärimehed, kultuuriinimesed ja teised prominendid, kes rääkisid oma kokkupuutest Piibliga.
Üks huvitavamaid oli ühe füüsiku sõnavõtt, kes Jumala sõna selgitamisel jõudis teispoolsuse infovõrguni välja. Rootsi suursaadik, kes edastas suurannetuse teinud Rootsi kuninga tervituse, tuletas meelde, et ka esimese piiblitõlke toetajaks oli Rootsi kuningas. Esimesena võeti samal õhtul uus piiblitõlge kasutusele Alfa-kursusel luterlikus Gertrudi koguduses Riias.
Juba samal päeval tuli uus piiblitõlge müüki Riia raamatukauplustes, kus Läti ülikooli tudengid sellest rahvale lõike ette lugesid. Esmaspäeval, esimesel tööpäeval pärast lätikeelse piibli ametlikku ilmumist sai esimene tiraaž, mida oli 3000 eksemplari, ülisuure huvi tõttu otsa. Uus Piibel ilmus kahes erinevas väljaandes, millest üks oli suureformaadiline koos apokrüüfidega ja teine, väiksemas formaadis ilma apokrüüfideta.

Ajaloost
Kui esimene piiblitõlge läti keelde ilmus sealse luteri pastori Johann Ernst Glücki tõlgituna aastal 1685, üle poole sajandi varem kui meie eestikeelne piibel Anton Thor Helle eestvõttel, siis praeguse kaasaegse piiblitõlkeni jõudsid lätlased nüüd, meist 15 aastat hiljem. Lätikeelseid piibleid ilmus ka varem, hilisematest võiks mainida Läti eksiilkiriku 1965. aasta väljaannet, mis põhines peamiselt eelmistel tõlgetel, samuti lätikeelse piibli 300. aastapäevaks kavandatud Uut Testamenti koos Psalmidega, mis ilmus 1988 esmakordselt nõukogude võimu loal. Samal aastal saadi Gorbatšovi glasnosti-tuules ka luba 7000 suures formaadis piibli sisseveoks, mille kinkis Läti ELK Ameerikas.
Edasi jätkati tööd piiblitekstidega 1965. aasta tõlke alusel. Väga oluliseks muutus konfessioonidevaheline koostöö, kuid sai võimalikuks koostöö ka ilmalike asutustega. Tähtis samm edasi oli Piibli teksti digitaliseerimine, mille tegi Läti ülikooli matemaatika ja informaatika instituut. See mõistagi kergendas edasist tööd. Piibli vana tõlke revideeritud väljaanne ilmus 1998. aasta jaanuaris.
Piibli uue lätikeelse väljaande ettevalmistamise mõte pandi idanema läti õpetajate konverentsil Kanadas 1977. aastal, ametlikult algatati uue tõlke projekt 1995. aastal, mis päädis täiesti uue tõlke ilmumisega aastal 2012.
Töö algas aastal 1995 evangeeliumide ja Apostlite tegude tõlkimisega, mis avaldati neli aastat hiljem. Uus Testament tervikuna ilmus aastal 2007. Lisaks on ilmunud eraldi Vana Testamendi raamatute tõlkeid. Mainida tuleks ka ajakirja formaadis välja antud Luuka evangeeliumi uut tõlget noortepärases kujunduses, mis ühiskonda uueks piiblitõlkeks ette valmistas.

Jumal kõnetab otse
Uus tõlge teeb heameelt paljudele ning kavad selle levitamiseks on suured. Piibli uue lätikeelse tõlke kasutamise luterlikes kogudustes otsustab tuleva aasta suvel toimuv Läti Evangeelse Luterliku Kiriku (LELK) kirikukogu, rääkis peapiiskop Jānis Vanags. Ise hindab ta uut tõlget selgemaks ja täpsemaks ning kavatseb seda oma igapäevatöös kasutada.
Pärast Piibli uue tõlke kinnitamist saab iga õpetaja valida, millist tõlget jumalateenistusel kasutada. Praegu on ülekaalukalt kasutusel eelmine, 1965. aastal paguluses valminud piiblitõlge. Harjumuslik 1965. aasta tõlge on kohati ebatäpne, raskepärane ja raskesti mõistetav. See oli üks põhjusi, mistõttu valmistati uus tõlge, osundas Vanags. «Tõlkijad on püüdnud tuua Piibli teksti tänapäevakeelele lähemale, kuid mitte ka täiesti kaotada tuntud «piiblikeele» maitset. Tundub, et sõnumi täpsust ei ole ohverdatud keele heakõla nimel,» hindas LELK peapiiskop.
Nähtavamad muudatused puudutavad poeetilisi raamatuid – need on mitte lihtsalt tõlgitud, vaid ümber luuletatud. «Nüüd saab neid lugeda luulena nagu algupärandis. Paljud kohad, mis varem libisesid mööda, kütkestavad nüüd oma poeetilise iluga. Väga hea, et uude Piiblisse on jälle hõlmatud apokrüüfsed raamatud, mida paljud Piibli lugejad pole näinudki,» rääkis Vanags.
Küsimusele, kuidas võtavad uue tõlke omaks kirikulised, eeldas peapiiskop mõningaid kohanemisraskusi. «Näiteks psalmid on hoopis teises rütmistikus. See tekitab raskusi kirikutes, kus psalme on harjutud jumalateenistustel laulma. Vanad viisid neile enam ei sobi. Võimalik, et sel eesmärgil kasutatakse jätkuvalt vana tõlget,» arvas ta.
Arvamused uuest tõlkest on kiitvad. «Uuest Piiblist saab väärtuste katalüsaator, sest praegune ühiskond saab sellest paremini aru kui eelmisest,» leiab kultuuriminister Žaneta Jaunzeme-Grende.
Läti keelekomisjoni esimees Andrejs Veisbergs on sama meelt, rõhutades, et keeleliselt on uus tõlge eelmisest oluliselt moodsam ja kaasaegsem. «Kui eelnevas tõlkes hoiti kinni veel vanast sakraalkeelest, nt «sina ei pea mitte tapma», siis uues tõlkes on «ära tapa». Selline kaasaegne konkreetsus ja stilistiline lamedus kõrgstiili asemel näib olevat ka kriitikute põhiargument, kes vana ja «pühalikku» keelt taga igatsevad. Samas kasutatakse igapäevaselt just uue tõlke keelt, vana tõlge, mis küll igati arusaadav, paigutus «sakraalsesse» keelenišši. Nihe tänapäevasuse suunas kristlikes tekstides on igati positiivne, vähendades võõristust pühakirja vastu ja tuues selle lähemale igapäevasele elule.»

Tõlketöö läheb edasi
Kuigi 17 aastat kestnud piiblitõlkeprojekt on lõppenud, on selle jätkutegevusi ees veel palju. Läti Piibliseltsi peasekretär Valdis Tēraudkalns rõhutab: «Meedia suur tähelepanu võimaldab tuua Piiblit lähemale igaühele. Ennekõike muutub see veebis kättesaadavaks ja allalaetavaks.
Mitmed põnevad piibliüritused on kavas järgmisel aastal, kui tähistame Lätis piiblitöö 200. aastapäeva. Piiblit on vaja kogeda oma elus ja teavitada ka teisi, et Piibel suudab üllatada ja julgustada meid kõikides olukordades.»
Jaan Bärenson
Mart Rannut