Piiskop Tiitus: minu roll EKOE presidendina pigem rikastab EELK teenimist

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed, Uudised / Number:  /

27. augustist 2. septembrini Rumeenias Sibius toimunud Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas (EKOE) assambleel valiti järgnevaks kuueks aastaks uus nõukogu. Nõukogu liikmeks valitud EELK kandidaat piiskop Marko Tiitus osutus valituks ka kolmeliikmelisse presiidiumisse üheks presidendiks.

Eesti esindus Sibius: dr Thomas-Andreas Põder (paremalt), teoloogiaüliõpilane Arabella Vallsalu, piiskop Marko Tiitus, dr Hedi Vilumaa ja dr Üllas Tankler. Foto: EKOE

Koos Lõuna-Eesti piiskopkonna piiskopi Marko Tiitusega on presiidumis juhtivpresident Šveitsi Evangeelse Reformeeritud Kiriku president Rita Famos ja president dr  Georg Plasger, kes on Saksamaal Siegeni Ülikooli süstemaatilise teoloogia ja oikumeenika professor.

Milles seisneb tegevus rahvusvahelise kirikuosaduskonna juhtorganis ning kuivõrd on õigustatud karta, et uus roll segab EELK teenimist, sellest räägib Eesti Kirikule antud intervjuus piiskop Marko Tiitus. Samuti sellest, kuidas Eestist eemalt vaadatuna tundub EELK positsioon rahvusvahelises suhtluses. Kui jõudsalt kõlab EELK hääl oikumeenilistes osaduskondades.

Telefoniintervjuu on tehtud vahetult pärast EKOE assambleed, mil EELK delegaadid eesotsas piiskopiga olid veel kojusõidu ootel Rumeenias.

Enne Sibiusse minekut sõnastasite Eesti Kiriku juhtkirjas oma ootuse ja nimetasite, et lähete Rumeeniasse kui kristlaste suurele peole. Kuivõrd see ootus täitus?

Marko Tiitus: Minu jaoks kindlasti täitus, kuigi sõna pidu on selles kontekstis ehk pisut vale, sest võib tekitada tunde, nagu oleksime siin vaid  pidulauas istunud. Assamblee oli eelkõige ikka tihe ja töine koosviibimine, esmaspäevast pühapäevani olid päevad täidetud  ettekannete, töötubade ning aruteludega.

Loomulikult mahtus konverentsi sisse ka emotsionaalselt kirkaid hetki nagu ava- ja lõpujumalateenistus ning mitmed ühised palvused, samuti õhtusöökide lauaosadus vabamas vormis koos paljude  Euroopa kirikute esindajatega. Selline suure osaduse ja ühtsuse tunne oli minu jaoks väga selgelt tajutav.

EELK esitas teid kandidaadina EKOE uude nõukogusse, kuhu osutusite valituks. Palun tutvustage põgusalt valimisprotseduuri.

Tänaseks 96 liikmeskirikust koosneva kirikuosaduse EKOE kõrgeim seadusandlik ja otsustav kogu on peaassamblee, mis koguneb iga kuue aasta järel. Assambleedevahelisel ajal juhib osaduskonda 13-liikmeline  nõukogu, mis valitakse iga kuue aasta järel toimuval assambleel.

Valimisprotsess on huvitav. Liikmeskirikutel on võimalik kandidaate esitada. EELK esitas sinna minu kandidatuuri. Viimastel aegadel on olnud tavaks, et EELK ja Poola luterlik kirik on kordamööda esitanud kandidaate selliselt, et ühel perioodil on üks nõukogu põhiliige ja teine asendusliige ning järgmisel perioodil jälle vastupidi.

Edasi lugemiseks:

Tee digitellimus

Oled juba tellija? Logi sisse