Põhikiri tuleb visalt

EELK põhikirjakomisjoni poolt välja töötatud uue põhikirja eelnõu kohta on Kirikukogu liikmetelt laekunud 210 parandusettepanekut.
Kirikukogu otsusega on EELK juriidiline komisjon (Andrus Tuisk, Priit Kama, Avo Kiir, Andres Põder, Illimar Toomet) põhikirja eelnõu menetlemise juhtivkomisjon, kusjuures töösse on kaasatud ka XXVI Kirikukogu 5. istungjärgu redaktsioonitoimkonna liikmed (Arne Hiob, Urmas Petti, Tõnu Linnasmäe, Jüri Vallsalu, Veiko Vihuri) ning ekspertidena lisaks Vallo Ehasalu ja Vootele Hansen.
Komisjon(id) ei määra põhikirja
Kirikukogu ette mineva eelnõu teksti valmimine edeneb visalt, 16. veebruari ühiskoosolekul suudeti läbi vaadata vaevalt kümmekond parandusettepanekut. Kõik parandusettepanekud tuleb läbi töötada ja vajadusel eelnõusse sisse kirjutada. Ka neid, mida ühiskomisjon otsustab mitte arvestada, saab protseduurireeglite kohaselt siiski põhikirjateksti lülitada, nimelt Kirikukogus ükshaaval läbi hääletades. Nii et ühelegi komisjonile ega huvigrupile ei ole antud võimu ega voli Kirikukogule põhikiri ette ära määrata.
Ühiskoosolekul langetati põhimõtteline otsus põhikirja eelnõu lakoonilisust veelgi süvendada, seda mõne vaidlusi tekitanud probleemi väljalülitamise teel.
Leiti, et põhikiri ei pea ühegi taseme valitavate juhtide puhul hakkama sätestama, kes seab üles kandidaate. Sellega saab vähemalt põhikirja aruteludes kõrvale jäetud suurt poleemikat tekitanud punkt, et vaid peapiiskop nimetab praosti kandidaadi(d), keda sinodil siis on voli valida või valimata jätta.
Sedasorti tüliõunad peaks tulevikus lahendatama muudes kirikuseadustes. Paraku võib siin tekkida oht, et sääraste, rohkem või vähem põhimõtteliste küsimuste lahendused võivad tulla ilma kirikuüldsuse suurema tähelepanu ja kontrollita.
Piiskoppide ettepanekud
Piiskoppide poolt esitatud põhikirja parandusettepanekud on põhjalikud. Tutvustame neist siin mõnda, kuna tegu on oluliste probleemitõstatuste ja radikaalsete lahendustega kiriku tänaste juhtide poolt.
Lahutada haldus- ja vaimulik juhtimine. Kui seni konsistoorium ongi kirikuvalitsus, siis piiskoppide ettepanekul tuleks need kaks lahutada. See oleks seni kogudustes toimiva nõukogu ja juhatuse printsiibi rakendamine kirikuvalitsemise tasemel.
Juhatuse aset saaks täitma kirikuvalitsus, mis koosneks 3–5 assessorist, kelle ülesandeks on EELK halduslik-majandusliku juhtimine, st juriidiliste ja varaliste asjade ajamine. Kirikuvalitsuse juhil oleks seaduse mõttes juhatuse esimehe funktsioonid.
Konsistoorium, kelle eesotsas on peapiiskop, tegeleks esmajoones kiriku vaimuliku juhtimisega, nõukoguna ka järelevalvega juhatuse tegevuse üle. Seega ei peaks piiskopid enam notari vahet jooksma, vaid saaks pühenduda kõrgeima vaimuliku juhi ja hingehoidja tööle.
Väikeste maakoguduste toimetulekusuutlikkuse tagamise lahendust nähakse suuremas koostöös praostkonna piires. Tähtsaks peetakse, et väikeseid kogudusi ei liidetaks üheks koguduseks, vaid iga kogudus säilitab oma juriidilise iseolemise, koos aga lahendatakse raamatupidamise, vaimuliku palga jms ühele kogudusele üle jõu käivad probleemid.
Samas nähakse huvitava lahendusena oma esimest kogudust teenima hakkavale vaimulikule toetava mentori määramist jms. See saaks olema muu hulgas vaimulike parema väljaõppe tagamise huvides.
Ühendkomisjonile jätkub pingelist tööd otsustada oluliste kiriku toimimist määravate küsimuste üle veel pikaks ajaks, soovime neile Eesti Kiriku poolt jõudu ja õnnistust.
Urmas Paju