Põhjamaade piiskoppide kogul osalesid Eesti piiskopid

Lappeenrantas toimus juunikuu lõpupäevadel järjekordne Põhjamaade piiskoppide kogu koosolek.

Sellised kokkusaamised toimuvad alates aastast 1920. Käesoleva kohtumise tegi aga eriliseks see, et Soome kiriku pressiteate kohaselt osalesid esimest korda sellel kokkusaamisel ka Eesti luterliku kiriku piiskopid.
Peapiiskop Urmas Viilma kirjutab, et „püüdsin pisut uurida, kas juba esimesel kohtumisel olid kohal Eesti ja ka Läti luterlased, ei saanud ma sellele küsimusele vastust. Seda võiks meie oma arhiivistki järele uurida, sest olid nii Rootsi kui Soome luteri kiriku peapiiskopid kohal Jakob Kuke piiskopiks pühitsemisel ning peapiiskop Nathan Söderblom seadis ametisse ka Läti piiskopi. Balti, vähemalt Eesti piiskopi pühitsemist just Rootsi peapiiskopi poolt tõlgendati saja aasta eest rootsiaegse piiskopiameti taastamisena“. Seega vajab ajalugu veel uurimist, kuid on rõõmustav, et üle pika aja või sootuks esimest korda osalesid EELK piiskopid sel väärikal üritusel.
EELKd esindasid lisaks peapiiskop Urmas Viilmale ka piiskopid Tiit Salumäe ja Joel Luhamets. Kutsutud olid nad koos abikaasadega, kes ka osalesid. Peaaegu kõik teisedki piiskopid-peapiiskopid Soomest, Rootsist, Norrast ja Islandilt olid kohal koos abikaasadega.
Koosoleku vastuvõtjad olid Soome luterliku kiriku peapiiskop Tapio Luoma ja Mikkeli piiskopkonna piiskop Seppo Häkkinen. Riigi poolt tervitas kokkutulnud piiskoppe Soome teadus- ja kultuuriminister Annika Saarikko. Põhjamaade piiskoppide kogul ei võeta vastu ametlikke otsuseid, vaid tegu on pigem kirikutevahelise koostöö tugevdamisega ja aktuaalse teabe vahetamisega.
Peapiiskop Viilma leidis, et arvestades meie luterliku ajaloo väga tihedat seotust ja kohati ka mõjutatust Põhjamaade ilmalikust ja kiriklikust juhtimisest, oli Põhjamaade piiskoppide konverentsil osalemine EELK piiskoppide jaoks teatud mõttes loomulik.
Viilma hinnangul oli õhkkond väga sõbralik ja mitteformaalne. Kokkusaamine algas ja lõppes missaga ning igal hommikul oli ka hommikupalvus. Kõikide päevade esimene pool möödus konverentsi formaadis ja teine pool oli ringsõitude ja Lappeenranta piirkonnaga tutvumise päralt. Õhtuti toimusid kohalike linna- ja vallajuhtide vastuvõtud või ühised pisut pidulikumad õhtusöögid. Et vastuvõtjaks oli Soome kirik, siis ei puudunud ka korralik saunaõhtu ühe koguduse laagrikeskuses.
Kuna kohtumine toimus väga lähedal Soome-Vene piirile, olid ettekannete teemad seotud just piiriga, piiride seadmise või lõhkumise ning ka piiriüleste teemadega. Soomlased olid pannud palju rõhku Venemaa läheduse rõhutamisele ja sellega seotud teemadele: Venemaa religioonipoliitika, suhted Venemaa ja Soome, Venemaa ja Euroopa vahel, Soome luterlaste ja õigeusklike koostöö ning suhted nii Soomes kui ka Moskva patriarhaadiga.
Omavahelistes vestlustes ei saadud mööda ka tol hetkel teravalt päevakorral olnud Helsingi Pride’i üritustega ning osa Soome piiskoppide toetusest üritusele ja teiste väga selgest vastuseisust kiriku sidumisele nende üritustega.
Järgmine kohtumine toimub peapiiskop Viilma sõnul kolme aasta pärast Islandil ja praeguse info kohaselt oodatakse EELK piiskoppe ka sinna.
Kaido Soom