Politsei ja piirivalve kaplani- ­­teenistuse kümnes aastapäev

14. jaanuaril tähistati Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus piduliku jumalateenistusega Eesti politsei ja piirivalve kap­laniteenistuse kümnendat aastapäeva.

Jumalateenistuse pidasid EKNi president emeriitpeapiiskop Andres Põder, peakaplan Valdo Lust (jutlus) kaplanid Tuuli Raamat, Ago Rand ja Tõnis Kark ning õpetaja Arho Tuhkru. Muusikaga teenisid organist Piret Aidulo ning politsei- ja piirivalveameti orkestri kvintett.
Kirikus oli sel pühapäeval lisaks koguduserahvale näha ka arvukalt politseimundris inimesi alates Eesti Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorist Elmar Vaherist, prefektidest jt jõustruktuuride esindajatest.
Eesti Kirikute Nõukogu nimel tervitas president Andres Põder. Ta märkis, et on palju sellist, milles politsei ja kirikute töö kokku langeb ja teineteist täiendab: püüdlemine terve ja turvalise ühiskonna poole, vastutustunde ja vastastikuse austuse tugevdamine, kriiside ületamine ning rahu ja lepituse saavutamine enda ümber ja enda sees.
Kaplanid on politseis kümne aastaga täielikult omaks võetud, ütles PPA peadirektor Elmar Vaher, tõstes esile politseikaplanaadi vajalikkust. „Olen uhke teie üle,“ ütles peadirektor tunnustavalt. „Nähes, kui suure südamega te oma tööd teete, jääb üle ainult müts maha võtta ja sügavalt kummardada.“

Politseivormis vaimulikud
Eesti politsei kaplaniteenistuse alguseks loetakse 13. jaanuari 2008, kui peapiiskop Andres Põder pühitses Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus ametisse Eesti politsei esimese peakaplani Jaan Jaani. Politsei kaplaniteenistust asuti aga looma juba 2007. aastal kaitseväe emeriitpeakaplani Tõnis Nõmmiku juhtimisel.
Politsei- ja piirivalveameti ühendamisega aastal 2010 loodi PPA ühendkaplanaat. 2016. aastal siirdus peakaplan Jaani emerituuri ja uueks peakaplaniks sai senine Lõuna prefektuuri kaplan Valdo Lust.
Kaplanid võtavad osa politseinike ja piirivalvurite igapäevasest tööst. „Me kanname vormi, oleme paarimehed patrullis, pakume inimestele tuge ja kuulame neid väljaspool kabinetti,“ selgitab Valdo Lust. „Kui vaja, siis edastame ka surmateateid. Anname hingeabi neile, kes on sattunud raskustesse või läbi elanud traagilise sündmuse.“
Otsese politseitöö kõrval osalevad kaplanid ka mitmetes ühisprojektides. Lõppenud aastal sai teoks EELK ja PPA koostööprojekt „Vägivallatu pere“, mille käigus külastasid politsei, kaitseväe ja Kaitseliidu kaplanid kokku 35 EELK kogudust. Mitmel pool oli kaasatud ka piirkonna politsei. Projekti eesmärgiks oli anda kinnitust, et märgataks abi vajavaid inimesi, märgataks vägivalda, julgetaks sellele vastu seista ja teataks, kelle poole abi saamiseks pöörduda.

Suur kogudus
Emeriitpeakaplan Jaan Jaani on politseikaplani tööd iseloomustanud nii: „Meil on suur kogudus – peaaegu viis tuhat, kus on aktiivsemaid ja ka passiivsemaid liikmeid. Kaplani ülesanne ei ole ainult muresid kuulata ja probleeme lahendada. Kaplan on see, kes läheb ja küsib, kuidas läheb. Meid teatakse. Me ristime, leeritame, laulatame ja ka matame. Ametitalitused nagu ikka. Jumalateenistusi peame ka. Politseikaplanilt eeldatakse ka teatud omadusi. Ta peab olema avatud suhtleja, humoorikas, füüsiliselt vastav. Kaplanitööd on siis hea teha, kui sa tunned paljusid politseinikke.“
PPA kaplanaadis teenivad peakaplan Valdo Lust (Lõuna prefektuur, EELK) ja kaplanid Ago Rand (Ida prefektuur, EEKBKL), Tõnis Kark (Põhja prefektuur, EELK) ning Tuuli Raamat (Lääne prefektuur, EELK). Vabatahtlikud abikap­lanid on Lõuna prefektuuris Toomas Nigola (EELK) ja Ida prefektuuris Mairit Kallaste (EEKBKL).
Tiiu Pikkur