Praostkonda kannab osadus

Võru praostkonna sinod toimus 3. mail Vastseliinas. Osalesid peapiiskop Urmas Viilma ja kantsler Andrus Mõttus.

Päikeseküllane kevad, milles helisemas looduse ärkamise rõõm, väljendus ka Võru praostkonna esinduskogu meeleolus. Oli taaskohtumisrõõmu, palveosadust, analüüsivat tagasivaatamist 2017. aastale ja tänulikku nentimist praost Üllar Salumetsa poolt: „Kõigil vaimulikel on lai tööpõld. Hea meel on kandva osaduse üle. Aruannetest kostab tänumeel Loojale, kes on armust aidanud, tööd õnnistanud ja igapäevast leiba kinkinud.“
Häid suhteid sinodiliste vahel märkas ka peapiiskop Viil­ma, kes sotsiaalmeedias märkis, et õhusooja oli 19,5 kraadi ning soojust ja osadust koguduste esindajate vahel veelgi enam. Ülemkarjasele tegi rõõmu, et koguduste elu on teiste Eestimaa nurkadega võrreldes usuliselt elusam ning mõju kogukondades tugevam.

Pealinna mõjuta keskmine kogudus
Jumalateenistusel Vastseliina kirikus tekitas kirikulistes elevust, kui praost kirjeldas jutluses aruannete põhjal selgunud keskmist Võru praostkonna kogudust: „Kogudusel on vana ajalooline kivist, talvel külm kirik. Talvekuudel peetakse jumalateenistusi käärkambris või pastoraadis. Lisaks toimuvad jumalateenistused vanadekodus. Ametis on vöörmündrid. Juhatuse esimeest näeb kirikus kvartalis korra, kuid ta on ühiskondlikult väga lugupeetud ja oskab õigel ajal, kui õpetaja palub, väga head nõu ja abi anda.
Kogudusel on 52aastane õpetaja, abielus, mitme lapse isa, kuid abielusuhted on rohke töö tõttu pingelised. Elutingimuste üle ta ei kurda, sest kodu on maal looduskaunis paigas. Keskmine palk on 430 eurot. Koguduses on liikmeid 240 ja iga pühapäev kirikus 25 inimest. Keskmine liikmeannetus on 30 eurot. Talitusi: ristimisi 12, leerilapsi 9, laulatusi 2, matuseid 27. Ametis on organist ja tegutseb väike laulukoor.“
Koosolekul Vastseliina rahvamajas kuulati praosti aruannet, sõna said koguduste esindajad, vaadati läbi ning kinnitati 2017. aasta rahaline aruanne ja võeti vastu 2019. aasta eelarve.
Peapiiskop tänas vaimulikke pühendunud teenimise eest ja tunnustas praosti sisukat aruannet. Ülemkarjane nentis ka, et on tunda, et pealinna mõju Võrumaale ei ulatu ja ehk on see põhjuseks, miks kiriklik aktiivsus on suurem. Peapiiskop ja kantsler Mõttus vastasid ka sinodiliste küsimustele.
Arutelu tekitas ettepanek täiendada Eesti Vabariigi põhiseadust sättega, mis sõnastab selgelt abielu ühe mehe ja ühe naise vahel sõlmitud liiduna. Näiteks tõstatus küsimus, kas sõnade „mees“ ja „naine“ ees võiks seista täiend „bioloogiline“. Hääletustulemus oli 24 põhiseaduse täiendamise poolt, üks vastu.

Liikmesannetajad ja talitused
Suurepärase üldistusvõimega andis praost Salumets ülevaate Võru praostkonna 2017. aasta tegemistest. Elanike üldarvust on koguduste liikmeid Põlvamaal 19% ja Võrumaal 29%. Rõõmustas, et kolmes koguduses – Petseris, Pindis ja Urvastes – tõusis liikmesannetajate arv kokku 41 inimese võrra. Ent üldkokkuvõttes vähenes kogu praostkonna liikmesannetajate arv 62 inimese võrra. Kõige suurem langus (–34) toimus Põlvas.
Suur langus toimus leeritamises (–55) ja ristimistes (–52). Sel teemal sõna võtnud Räpina koguduse õpetaja Urmas Nagel märkis, et ei oska seda seletada: „Räpinas pole ristimisi ja leeriõnnistamisi nii vähe mitte kunagi olnud.“
Kõige suurem kasv oli matuste arvus (+43), veidi lisandus ka laulatusi (+2). Kogu Põlva- ja Võrumaal registreeritud abieludest registreeriti koguduste kaudu 13% ja maeti 36,2% lahkunuist.

Majandus algab jumalateenistustest
Majandusliku toimetuleku poolest ollakse väga erinevad. „Majanduselu algab kogudustes jumalateenistustest. Inimeste ohvrimeelsus hoiab üleval koguduste hooneid ja töötegijaid. Inimestesse investeerimine toob kogudusele tagasi hulga rohkem, kui arvata oskame,“ ütles praost.
Palju remonditöid edenes: Kanepis tehti köstrimaja avariiremonti; Pindi pastoraadis ehitati välja kanalisatsioon; Põlvas remonditi kiriku katust; Võru kiriku juures remonditi-restaureeriti esifassaad, peaukse ees olev trepp ja ehitati kaldtee; Rõuges alustati altarimaali restaureerimist.
Rahul oldi ka Räpinas, sest restaureeriti kiriku fassaadikujud ja kirikusse paigaldati soojuskiirgurid. Hooldekodu vananenud ahiküttesüsteem suudeti viimaks välja vahetada. Urvastes kandis vilja aastatepikkune asjaajamine: kiriku kesklööv sai kivikatuse. Vastseliinas teeb jätkuvalt muret koguduse kalmistu majandamine ja soov on surnuaed üle anda kohalikule omavalitsusele.
Mehikoormas, Roosas ja Petseris on majanduslikud olud kesised, ent rõõmu tuntakse vabatahtlike panusest. Näiteks Mehikoormas lõpetati vabatahtlike panusel kirikla fassaadi ja torni värvimine ning alustati siseremondiga. Petseris tuntakse puudust uuest mootorist orelile ja kiriku siseremondist. Olulise sündmusena märgiti, et 2017. aasta lõpus tekkis Põlva kogudusel võimalus osta matusebüroo, mis sai teoks selle aasta alguses.

Muusika-ja lastetöö
Muusika- ja lastetöö väärtustamist praostkonnas näitab, et mõlemas valdkonnas on ametis sekretär, ent tööd tehakse armastustööna. Muusikatöö sekretär Ara Bander ütles, et praostkond on üks väheseid, kus laulupäevad toimuvad igal aastal. 2017. aastal kogunes laulupäevale Kanepis ligi sada lauljat, pillimeest ja kuulajat. Praostkonnas on kolm koori ja kolm ansamblit, uue tulijana nimetati Põlva koguduse meeskvartetti. Populaarsed on suvel regulaarselt toimuvad orelikontserdid Petseri kirikus, mida korraldavad Peterburi organistid.
Pühapäevakoolid töötavad viie koguduse juures. Lastetöö sekretär Eveliin Sillakivi julgustas uuesti lastetööga alustama. Esmalt projektipõhiselt suurtel pühadel ja siis edasi liikuda igakuistele kogunemistele. Mullune lastelaager, kus osales 60 last, toimus Vastseliina koguduse lähedal Kirikumäel. Laagrit väisas ka piiskop Joel Luhamets. Sel aastal toimub lastelaager 28.–30. juunini Mehikoormas ja lauljad kogunevad laulupäevale Rõugesse juba sel laupäeval.
Kokkuvõtvalt võib nentida, et Võru praostkonnal läheb hästi. Kogudustel on olemas vaimulikud ja jumalateenistused toimuvad regulaarselt. Praosti hinnangul tuleb enam tähelepanu pöörata hingehoiule ja lastetööle ning hoida seda, mis juba olemas on: „Kui hoiame seda, mis meil praegu on, siis kümne aasta pärast märkame, et see on hoopis tõus, mitte seisak.“
Kätlin Liimets