Raamatutest, moosipirukate maitsest ja vaikivast Jumalast

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed, Hingehoid / Number:  /

Lea Saar. Foto: Eesti Kiriku arhiiv

Öeldakse, et kõik inimesed tulevad meie ellu põhjusega. Elus on lugematu hulk kohtumisi ja oleks vist pea võimatu leida kõigile neile tähendus. Siiski usun, et leiame oma mälestustes neid eredaid hetki, kui keegi, kasvõi põgusalt riivates meie eluteed, on jätnud sinna kustumatu jälje.

Raamatute ja raamatukogutädi mõju

Olin lapsepõlves suur lugeja. Kuna reisida polnud võimalik, avardus maailm ja õppisin ka inimesi tundma paljuski just raamatute kaudu. Elasin väikeses külas ja meile käis Tartu linnaraamatukogust pisike nuditud ninaga raamatubuss, kus lisaks bussijuhile oli kaasas ka raamatukogutädi. Mäletan selle tädi nägu paksude prilliklaaside taga ja tema alati sätitud soengut. Ta oli proua, teisi temasuguseid meie külas polnud.

Kui olin juba mõned laenutused korralikult tagastanud, hakkas ta mulle soovitama uut lugemisvara. Huvi kasvades kergema kõrval tõsisemat ja paralleelselt lugemisega arenesid ka meie omavahelised vestlused. Arutlesime loetu üle ja ta avas mulle teemasid, mida mina oma kogematuses ei mõistnud. Kuni ühel päeval ta ütles, et pole mulle enam midagi pakkuda – bussitäis raamatuid oli loetud.

Edasi lugemiseks:

Tee digitellimus

Oled juba tellija? Logi sisse

Jaga