Rahvas algab raamatust

Armsad Eesti Kiriku lugejad! Tervitan teid alanud lugemisaasta puhul Hando Runneli sõnadega: «Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust.» Kultuuriministeerium on kuulutanud alanud aasta lugemisaastaks. Tänavu möödub 475 aastat Wanradti-Koelli katekismuse ilmumisest. Lugemisaasta on mõeldud kõigile, kes oskavad ja tahavad lugeda, alles õpivad lugema või mingil põhjusel veel ei loe. Lugemisaastal kutsutakse üles korraldama oma maakonnas, linnas, vallas või külas, koolis, raamatukogus, sõprusringis või töökohal raamatuvahetusi, lugemisklubisid, ettelugemispäevi ja muid vahvaid ettevõtmisi. Kirik ja kogudused ei tohiks lugemisaasta üritustest eemale jääda. Varem on EELK osalenud raamatuaasta ettevõtmistes.
Lugemisaasta eesmärk on tuletada meelde, et lugemine on nauding, mis annab nii elamusi kui teadmisi. Hea raamat maksab päris palju, aga tänu raamatukogudele on lugemine üks vähestest tasuta ajaveetmisviisidest. Raamatut lahti tehes avaneb meile uus maailm, mille tegelastele kaasa elame ja mõnega neist ka samastume. Lugedes hangime infot ja õpime uut. Lugemine õpetab nii mõndagi sõnavara, kirjavahemärkide ja lauseehituse, aga ka mõtete väljendamise selguse, metafooride ja loogika kohta. Veel parem, kui teos paneb lugejaid elu ja maailma üle järele mõtlema ning juhatab parematele radadele. Lugemine annab uusi teadmisi paljudest valdkondadest. Lugemisaastat on vaja selleks, et juhtida meie rahvas taas raamatule lähemale.
Peapiiskop Jaan Kiivit ütles raamatuaasta avajumalateenistusel 2000. a Tartu Peetri kirikus: «On raamatuid, mille juurde maksab alati tagasi tulla. Need on need, mis annavad meile võimaluse kahekõneks oma ajaloo ja kultuuriga, kahekõneks iseenda ja Jumalaga. Nad aitavad meil mõista ja hoida elavana tõde. Elada tões tähendab pühakirja mõttes mäletada, meenutada, meeles pidada ja meeles kanda. Tões elamine on oma ja oma rahva ajaloo ja juurte mäletamine, oma pere ja sõprade, oma Looja, Ülalpidaja ja Lunastaja meelespidamine. Esimene samm rahva hävitamiseks on sellepärast alati olnud tema mälu ja mälestuste, tema pühade ja tähtpäevade hävitamine. Seega ühtlasi raamatute hävitamine ja trükisõna järjekindel tsensuur. Need inimesed, kes hoidsid väärtkirjandust ja usaldasid anda oma sõpradele, hoidsid rahva mälu ja südametunnistust.»
Pedagoogikateadlane Karl Karlep kirjutab: «Kaks kolmandikku mõtleme sellele, mida loeme, ise juurde. See juurde­mõeldav peab mälus olema – ja kui ei ole, siis ei tule seda ka kusagilt.» Vaimuliku sisuga teksti lugemine on tänapäeva inimesele raske. Mõnisada aastat tagasi kasvasid meie esivanemad kristlikus kodus ning õppisid lugema aabitsa kõrval katekismusest. Piibel ning lauluraamat oli igas kodus. Evangeelsel kirikul on eesti haridusloos oluline koht. Kes pühapäeval kirikusse ei saanud minna, neile loeti kodus ette jutluseraamatut. Piibli mõisted olid maast madalast selged. Nüüd kipuvad sõnad jääma võõraks. Teksti mõistmise seisukohalt on tähtis tunda mõisteid. Kirjapandust peab tekkima pilt. Ilmselt on visuaalne meedia ja arvuti lugemust vähendanud.
Kristlastena on meil põhjust olla tänulikud ja rõõmustada selle üle, et vaimulikke raamatuid on viimase kahekümne aasta jooksul ilmunud palju. Igast korralikust raamatupoest saab osta Piiblit ja vaimulikku kirjandust. Ühel Eesti Piibliseltsi plakatil on tekst «Raamat on lugemiseks». Raamatuaastal panime rõhku koguduste raamatukogude rajamisele. Lugemisaastal võiksid kogudused korraldada üritusi, kus loetakse vaikselt või häälega häid vaimulikke raamatuid. Rahvast saab kokku kutsuda raamatuõhtutele ja kohtumistele autoritega. Loodetavasti on Eesti Kirik abiks lugemisaasta läbiviimisel. Haapsalu kogudus otsustas koos Eesti Piibliseltsiga lugeda Piiblit kaanest kaaneni. Algust teeme sellega Haapsalu toomkiriku ristimiskabelis reedel, 30. aprillil kell 9. Tere tulemast osalema.
Head lugemist!

Tiit Salumäe,
assessor