Religiooni- ja filosoofia-õpetajate konverents
/ Autor: Monika Reedik / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number: 27. veebruar 2008 Nr 10 /
Tallinnas peeti Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) toetusel Eesti Usuõpetajate Liidu ja Eesti Filosoofiaõpetajate Seltsi konverentsi «Kultuur, filosoofia ja religioon». Esmakordselt olid kahepäevasele kokkusaamisele kogunenud kahe lähedase eriala aineõpetajad. Esimesel päeval oli õpetajatel võimalus üksteisega lähemalt tuttavaks saada, kogemusi vahetada ja Usuteaduse Instituudi majas koos aru pidada.
Samal õhtul pidas 1997. aastal asutatud ja kokku ligi 60 inimest, kes põhiliselt kooliõpetajad, ühendav Usuõpetajate Liit ka oma üldkogu koosoleku, kus tehti muudatusi liidu põhikirja ning nimetati organisatsioon ümber Eesti Religiooniõpetajate Liiduks. Uude eestseisusesse valiti Olga Schihalejev, Toomas Jürgenstein, Rutt Vardja, Rando Lillepa, Tiina-Erika Friedenthal, Kerstin Kask ja Heli Künnapas.
Viimased kolm aastat liidu tegevust juhtinud Tähti Karro andis juhikohustused üle Heli Künnapasele. Muu hulgas tõdeti, et kuna religiooniõpetus ei ole õppeprogrammis kohustuslik aine, siis puudub liidul kahjuks selge ülevaade sellest, mitmes koolis, millises vormis (mõnel pool näiteks ringitunnina) või millise nimetuse all praegu õpilastele religiooniga seonduvat õpetatakse.
Konverentsi teisel päeval koguneti Tallinna metodisti kiriku konverentsisaali, et kuulata ettekandeid ja osaleda rühmatöödes. Päeva avasid EKNi asepresident Joosep Tammo, kes on 19 aastat filosoofiaõpetaja ametit pidanud, ning EKNi haridustöö projektijuht ja Eesti Religiooniõpetajate Liidu eestseisuse liige Kerstin Kask.
Filosoof Mart Raukas, kes kõneles teemal «Religioon mõjutamas mõtlemist», tõdes, et religioosse inimese väline käitumine ühiskonnas ei eristu enamasti mittereligioosse inimese omast. Küll aga võib religioossus muuta inimese mõningate asjade suhtes tundlikumaks, kuid vahel ka vastupidi – usklik ei kuluta oma energiat vähetähtsale.
Kunstiajaloolane Krista Kodres andis lühikese ajaloolise ülevaate katoliku ja luterliku kiriku suhtumisest piltidesse, peatudes pikemalt 16. sajandil. Kui luterliku kiriku jaoks olid pildid vajalikud sõna paremaks mõistmiseks, siis katoliku kirik nägi piltides liturgia osa, mis pidi inimest ülendama ning ta endasse haarama selleks, et aidata tal teispoolsusega suhestuda.
Paneeldiskussioonis osalejad Lembit Peterson, Madis Kolk ja Avo Üprus arutlesid Meelis Holstingu juhtimisel teemal, kas ja kuivõrd mõjutab religioon teatri- ja filmikunsti. Osalejad olid ühel meelel, et teose religioossuse või mittereligioossuse määrab selle looja meelelaad ja kavatsus, mitte tema käsitletav aine. Kui kõnelda võrdpildina, siis näeb kärbes igal pool vaid prügihunnikuid ning mesilane ikka ja ainult lilli.
Konverentsi viimases osas said õpetajad võimaluse osaleda nelja erineva teemarühma töös.
Monika Reedik
