Repliik. Mälestustahvlid tekitasid tüli
/ Autor: Lea Jürgenstein / Rubriik: Arvamus / Number: 20. veebruar 2008 Nr 8/9 /
Eesti Vabariigi juubeliaastal mõeldakse ka Vabadussõjale ja korrastatakse mälestustahvleid.
Laiuse kiriku seinale paigutati hiljuti graniittahvlid 58 kohaliku mehe nimega, kes Vabadussõjas langesid. Tahvlitel jäädvustatud hukkunute nimesid uuriti, andmeid täpsustati, seetõttu on varasemale nimekirjale lisandunud mitu nime.
Muinsuskaitsjad ja koduloo-uurijad on teinud tänuväärset koostööd. Kuid tegijaile teeb meelehärmi tekst keskmisel plaadil Vabaduse Risti kohal: «Eesti vabaduse eest langenud kangelastele». Ajalehes Vooremaa väidetakse, et muinsuskaitsekomisjoni esimees Juhan Reimann, plaatide paigaldamise idee algataja, kinnitas, et keskmisel plaadil peaks olema kirjas mitte «vabaduse eest», vaid «Vabadussõjas».
Auväärt muinsuskaitsja väljendas rahulolematust leheveergudel, aimates teksti taolises sõnastuses koguni kellegi pahatahtlikkust. Juhtumi heastamise ainulahendusena näeb ta uue plaadi valmistamist. Laiuse koguduse õpetaja Raino Kubjas ütleb, et praeguses sõnastuses häirib teha ehk sõnapaar «langenud kangelane», mis on tulnud käibele uuemal ajal. Sõdades langenuid on eesti keeles ikka sangariteks nimetatud, kangelastest räägiti rohkem nõukogude aastatel.
Vooremaa ajakirjanik konsulteeris sel teemal keeleteadlase Mati Hindiga, kes kinnitab Raino Kubjase arvamust, ja möönab, et keeleliselt tekstis viga pole. Ka «kangelane» on ju eestikeelne sõna, mille kasutamine ka selles kontekstis ei kutsu arvatavasti mõnekümne aasta pärast esile võõristust ega emotsioone. Küll mainib keeleteadlane, et vastutusrikaste tekstide puhul tuleks vigade või mitmeti mõistmise vältimiseks konsulteerida keeleinimestega, näiteks kooli emakeeleõpetajaga.
Kuidas mälestustahvlite lugu edasi läheb, polegi praegu selge: kas, millal ja kuidas vahetatakse välja probleeme tekitanud plaat ning kui palju ümbertegemine maksab. Raino Kubjas ütles Eesti Kirikule, et oli mälestusplaatide kirikusse paigutamisega vägagi nõus, sest kus mujal meie vabaduse eest võidelnute mälestust austada, ikka kirikus. «Peale selle on plaadid tõepoolest väga ilusad, annavad muidu tagasihoidlikule kirikule palju juurde,» tõdes vaimulik.
Et algatus tuli muinsuskaitselt ja projekti on rahastanud kohalik omavalitsus, pole ka kirikul võimalik asjade käiku kuidagi mõjutada. Kõik jääb õpetaja sõnutsi muinsuskaitsekomisjoni otsustada. Sestap pole ka teada, kas mälestustahvli saab avada juunikuus võidupühaks.
Lea Jürgenstein
