Ristil öeldi tänusõnu

Lõikustänupühal, 13. oktoobril kogunesid Harjumaa Risti kirikusse koguduse keskele need paljud inimesed, kes oma panuse neli aastat väldanud restaureerimise käiku on andnud, et tänujumalateenistusega märkida kiriku ennistustööde ühe etapi lõppu.

Otse võidukaare alla oli kantud sügisande, mille eest oma Loojat tänada. Toekas kott kartuleid, korvitäis punapõskseid ubinaid, kaalikad ja porgandid – kõik see saadus, mis lubab külmale ajale kerge südamega vastu minna ja mida just tänavu erakordselt heldelt jagatud on.
Meile, juurtelt maarahvale, on omaselt hingelähedane komme pärast mihklipäevaga lõppevaid välitöid tänada Teda, kelle toeta poleks, mida salve kanda.

Ristikhein ja meepurk
Harju-Risti aleviku uhkuseks olevas Risti kirikus on tänavu põhjust mitmekordselt tänulik olla. Peale Taevaisa aia-põllusaaduste eest tänatigi läinud pühapäeval neid, kelle abil kiriku restaureerimine jõudsalt edenenud.
«Teid on tõesti palju, kelleta ma mingil juhul ei oleks neid projekte teoks teinud,» ütles 2005. aasta kevadest Risti õpetaja Annika Laats asjaosalisi nimepidi kutsudes.
Tänuks tehtu eest andis ta väikese kingituse sümboolse sisuga: Maarja küla puuetega inimeste näputööna valminud ristikheinalehega taldriku ja purgi mett. Õp Laatsi selgitusel on ristikheina lehe motiiv Risti kirikus sümbolväärtusega, samuti on oluline neitsi Maarja kui Risti kiriku ehitanud tsistertslaste kalliks peetud naispühak.
«Tehku mesi teie suulae magusaks ning hoidku teid terve,» soovis õpetaja ikka ja aina rõhutades, et tegemist on ühiste pingutuste viljaga, mille eest Loojat koos tänagem.
Eelmisel aastal EELK aasta vaimulikuks valitud Laats tänas nii kohaliku omavalitsuse esindajaid, PRIA ja muinsuskaitseametnikke, restauraatoreid OÜst Rändmeister eesotsas kunstiajaloolase Juhan Kilumetsaga, aga ka koguduse inimesi, kes restauraatoritele kogudusemaja ja teekannu soojana hoidsid, ning kõige enam koguduse tublit raamatupidajat Annikit, kes on hoidnud korras koguduse hiiglasliku arvepidamise.

Kirik hoiab aardeid  
Et Risti kirik Mandri-Eesti olulisemaid pühakodasid on, pole endastmõistetav üksnes sealsele kogukonnale, vaid tänu mitmetele meediakajastustele on see omaseks saanud ka suurele osale eestlastest. Alailma ületas uudisekünnist sõnum Risti kirikust.
Ei osanud kogudus planeeritavate tööde eelarvet koostades aimatagi, et kiriku seinu katvate krohvikihtide alt tulevad esile vanad, 17. sajandist pärit maalingud. Samuti ei võinud keegi teada, et mädaneva puitpõranda väljavahetamise käigus tuleb päevavalgele nii keskaegne paekivist põrand kui ka enam kui 1100 vanaaegset münti.
Risti kirikus on sõbraliku koostoimimise leidnud osapooled, kes pahatihti pahuksis: kogudus ja muinsuskaitse. Et kirik oma unikaalsuses vajab erilist kohtlemist ja selle saavutamiseks tuleb pingutusi teha, on mõistetav mõlemale poolele. Risti kirikusse jõudnud teeline, kes pilgu heledates toonides seintele maalitud kristlikele motiividele lubab, võib tunda, kuidas siinne sakraalsus hingele pidet ja Jumala teedele juhtimist pakub.
Liina Raudvassar

Risti kirikus
Tööd vältasid 2009–2013.
Korda tehti altariruum, käärkamber, pikihoone põrand ja pingid, pool pikihoone seintest ja võlvidest, torn (käsipuud, puuduvad trepiastmed, avariivalgustus).
Restaureerimist ootab pikihoone läänepoolne osa, eeskoda ja pühakoda väljast.
Esile tuli põnevaid leide: 17. saj laemaalingud, keskaegne peakivipõrand, kinnimüüritud kamin ja kelder, enam kui 1100 vanaaegset münti.
Finantseeritud PRIA meetmest, LEADER- ja pühakodade programmist.
Teostas OÜ Rändmeister.