Ristimise teema-aastad on olnud edukad

EELK vaimulikud on veendunud, et peagi ametliku lõpu saav ristimisaastate projekt täitis oma eesmärki edukalt ja peapiiskop Andres Põderi poolt ülemöödunud talvel välja kuulutatud teema-aastad on mõjutanud ristitute arvu kasvu.
Pärnu Eliisabeti koguduse sekretär Aime Vinn märgib koguduse talituste arve vaadates, et ristimine võttis esimesel aastal hoogu ja tulemused on näha nüüd, teisel aastal. «Ristimiste osas on meil juba ammu eelmise aasta number ületatud ja aasta lõpuni on veel aega. Praeguseks on koguduses ristitud 89 inimest, möödunud aastal oli neid 71. Ristimata on veel osa leerilapsi, lisaks mõned soovi avaldanud inimesed, nii et sada tuleb kindlasti täis.»
Viimase aasta ristimiste tõusutrendi kinnitavad ka Rakvere koguduse aruanded, mille põhjal on sel aastal ristitud juba 27 inimest. Eelmisel aastal oli ristituid 19. Rakvere koguduse õpetaja Tauno Toompuu ei oska öelda, kas ristimiste arvu tõus on seotud teema-aastatega, sest sellekohast statistikat ei tehta ja ühtegi inimest ei ole ristitud konkreetselt ristimise aastatega seoses.
Toompuu sõnul on ristimiste arvu kasv olnud pigem seotud leeri tulijate arvu suurenemisega. «Küll aga ei tähenda see, et ristimise aastad üleliigsed oleksid. Ikka on hea, et mingi teema põhjalikumalt ette võetakse ja sellega tegeldakse. Vähemalt minu enda jaoks on see andnud võimaluse sügavamalt ristimise üle mõtiskleda.»

Maakoguduste soodne pinnas
Seevastu Kambja koguduse õpetaja Kristjan Luhamets arvab ristimiste arvu tõusu taga olevat siiski teema-aastate teavitustöö.
Möödunud aasta jooksul ristiti Kambja kirikus 45 inimest. «Väikesele maakogudusele oli see suur rõõm ja palvevastus. Väljend «ristimisaasta» on siin igati omal kohal. Terves Eestis väljahüütud teema oli vajalik selleks, et tähelepanu juhtida olulistele asjadele: me peame ikka palvetama meeleparanduse ja ristimise pärast ja selle pärast, et Jumala sõna jõuaks kõikide inimesteni,» leiab Kristjan Luhamets.
Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja Einar Soone ütleb oma kogemusele toetudes, et taolistele teemapüstitustele ongi soodsam pinnas just väiksemates kogudustes. «Ma võin võrrelda ristimise teemakäsitlust 70ndate aastatega, kui olin Virumaal ja palju väiksemas koguduses. Tollal oli ju ristimisi jm talitusi ääretult vähe, sai kolleegidega arutatud, mida võiksime inimestele rõhutada, ning juba tol ajal võtsime eesmärgiks tutvustada ristimise olemust, nii jumalateenistuste kui vestluste kaudu. Ja võin ütelda, et teatud kogudustes tõi see kaasa ristimiste tõusu.
Kusjuures minu subjektiivne hinnang on, et taolise teavituse tulemused ongi märgatavamad väiksemate koguduste töös. Seal, kus ollakse kogukonna keskmes suuremal moel kui suurtes linnades. Kui me näiteks Tallinnas midagi räägime, on ühelt poolt küll kuulajaid rohkem, kuid linnas on koguduste osakaal üldises elus märgatavalt väiksem kui maakohtades. Küllap see on tunda ka statistikas,» märgib Soone.
Ta lisab: «Kui ma omal ajal tegin arvude põhjal analüüsi, et uurida, kui suur on koguduse osakaal üldisest kogukonnast, siis Tallinn oli selle näitaja poolest üks viimaseid. Tallinna elanike arvuga võrreldes on koguduse suhe kogukonnaga väiksem kui näiteks Saaremaal Kihelkonnas.
Sama näeme kas või kontserttegevuses – kui Kihelkonna kirikus midagi toimub ja asjast teada antakse, siis inimesed leiavad sinna tee. Tallinnas seevastu on ju nii palju reklaame, kuhu minna, ja kiriku hääl ei ole sageli selles proportsioonis, mis ta on väiksemates maakohtades.»

Teadlikkus on oluline
Ehkki Tallinna Kaarli koguduses ei ole teema-aastad märgatavat ristimistalituste arvu suurenemist kaasa toonud, leiab piiskop Soone, et projekti idee panna inimesed ristimisest rääkima on igati õigustatud ja oma eesmärki täitnud.
«Neist asjust peab rääkima. Kas seda tehakse süstemaatiliselt, teatud perioodil ja erilise rõhuasetusega või räägitakse vastavalt kirikuaasta rütmile, kus ristimisel on samuti ääretult tähtis koht,» arutleb ta. «See olukord, kus enamik rahvast oli ristitud ja ristiti ka põhiliselt kodudes, on möödas. Kui praegu laseb täiskasvanud inimene end ristida, on see teadlik otsus. Ning just seepärast tuleb tutvustada vahendeid, mis kirikus olemas. Usun, et peapiiskopi mõttel hakata sellistest asjadest rääkima, on oma kindel mõju.»
Samas märgib Soone, et inimeste mõte ja ka asjadest arusaamine on muutunud ning sellega tuleb arvestada. «Enne sõda ei räägitud ristimisest, sest lihtsalt ristiti, nüüd ei ristita ning sellest on vaja kõnelda. Teadlikkus on eestlastele oluline ja arvan, et meie vaimulikud on muutunud oma jutlustamise või kuulutamise stiilis, põhjusel, et inimeste teadmised kirikust ja pühakirjast on tagasihoidlikumad kui varem.»

Läheneda loovalt ja praktiliselt
Teadvustamise kõrval on Soone hinnangul oluline ka loovus ja praktilisus. «Näiteks kiirendasime Tallinna Kaarli koguduses armulaua jagamise vormi, sest see võttis kolmandiku kogu teenistuse ajast ja inimestel tuli pärast armulaua osadust oodata pool tundi niisama. Et seda muuta, ei kutsunud me esiteks inimesi enam ette pihitalituseks, teiseks, inimesed lahkuvad altari eest, kui on armulaual osalenud, ning, kolmandaks, me ei anna enam leiba ja veini eraldi, vaid kastame leiva karika sisse. Kõik see kiirendas sakramendist osa saamist ja armulaual käinute arv on märgatavalt kasvanud.»
Puhtpraktilisel põhjusel toimuvad Kaarli koguduses ka ristimised igal pühapäeval pärast jumalateenistust, sest see ei vaja eraldi korraldamist, kohal on nii organist kui vaimulik ja ka kirik on köetud.
«Ma kujutan ette, et maakogudustes võiksid väiksemad ristimised olla lausa jumalateenistuste sees ja teisedki saaksid sellest osa,» pakkus Soone. «Kui me sellise rütmipärase elu juurde suudaksime tulla, kus inimene võtaks aega pühade asjade jaoks ning oleks pühapäeval koguduse keskel jumalateenistusel, hakkaks ta selles rütmis ka kasvama.
Ühte või teist asja võime periooditi välja tuua ja rõhutada, kuid ma arvan, et me peame nägema tervikut, ja terviku tajumine on võimalik, kui elame kirikuaasta rütmis, osaleme jumalateenistustel ja märkame ning kasutame kõiki armuvahendeid, mida Jumal on meile õnnistatud eluks kinkinud.»

Merje Talvik

– 2. detsembril kuulutas peapiiskop Andres Põder aastad 2008 ja 2009 EELKs ristimise teema-aastateks, juhtmõtteks «Uue elu allikale!» (Ilm 21:6).
– Teema-aastate raames korraldati 2008. aastal samanimeline fotokonkurss, toimusid ristimistemaatikast kantud noortepäevad Kosel, peeti ettekandeid ja seminare, tehti tele- ning raadiosaated, ilmusid artiklid ajalehes Eesti Kirik.

– Kuulutati välja konkurss ja moodustati töögrupp uue leeriõpiku kavandi leidmiseks.
– Välja töötati ka teema-aastate sümboolikaga logo, voldik ja plakat.

www.eelk.ee