Oreliekspert ja
organist Göran Grahn, rahvusvahelise orelimeistrite ühingu (ISO) sekretär, on
aastaid olnud abiks Eesti kirikuis, andnud nõu Juuru, Hageri ja Kihelkonna
kiriku orelite renoveerimisel.

Tema ekspertiisiprojekti kohaselt
restaureeritakse praegu Juuru kiriku orelit Kriisa Oreliehituses. Grahn
konsulteerib ka metodisti kiriku uue oreli ehitamist.

Göran Grahn on Kihelkonna Kiriku Oreli
Restaureerimise Ühingu auliige. Ta tuli 1995. a Kihelkonnale ja pani kogudusele
pähe mõtte haruldase 200aastase oreli restaureerimise vajadusest. Tema koostas
ka oreli remonditööde tegevuskava ja andis selle kingitusena kogudusele üle.

 

Göran Grahn, tutvustage ennast paari
sõnaga.

Olen rootslane, elan Stockholmis. Orelit
hakkasin üsna varakult mängima. Olen organist Stockholmi anglikaani kirikus ja
Stockholmi Jakobi kiriku eesti koguduses. Enne seda olin pikka aega Rootsi
kirikus organist. Olen õppinud ka klavessiini, klavessiiniehitust ja
klaverihäälestamist. Samuti olen palju töötanud vanade orelitega ja see töö
huvitab mind väga.

Umbes 15 aastat tagasi hakkasin tegelema
Eesti, Läti ja Leedu orelitega. Oreliehituses olen palju ise õppinud, ka kolleegidega
ja oreliehitajatega  diskuteerinud.
Viimased neli aastat olen olnud Rahvusvahelise Oreliehitajate Liidu sekretär.
2000. aastal  oli selle liidu
aastakonverents Baltimaades – alustasime Leedus, edasi olime paar päeva Lätis
ja Eestis. Samuti töötan Stockholmi era-muusikamuuseumis.

Teil on hämmastav eesti keele oskus ja lisaks valdate veel
mitut keelt?

Jah, ma valdan eesti, läti, leedu, inglise
ja saksa keelt, aru saan prantsuse, hispaania ja hollandi keelest. Keeled on ka
üks minu hobidest.

Olete põhjalikult tutvunud Juuru kiriku oreliga. Mis mulje
teil sellest pillist on?

See on väga kvaliteetne pill ning on väga
hästi ehitatud, samas on see üsna tüüpiline Eesti maaorel. Selles pillis on
kokku pandud mitme meistri töid, leidub 5–6 tüüpi vilesid ja võib-olla on ka
meistreid sama palju olnud. Aga see kooslus on väga hea ja kõlab väga hästi
kokku. 

Arvan, et selle oreliga saab mängida väga
erinevat muusikat – ta on veidi barokne, veidi romantiline ja gooti
prospektiga. Nüüdseks on orel üle 100 aasta vana ning ta on kogu selle aja
mänginud ilma kapitaalremondita.

Nüüd on aeg orel koost lahti võtta ja
korralikult taastada. Ees on suur töö. Arvatavasti ei saa vähemalt pool aastat
orelit kasutada. Orel on üsna halvas seisus ja palju rohkem kui 10 aastat see
enam kapitaalremondita ei mängiks.

Mida annab oreli remontimine kogudusele ja
koguduseliikmetele?

Loodan, et kui kogudusel on eesmärk orel
korda teha, muutuvad ka koguduse liikmed seeläbi aktiivsemaks, Juuru saab
rohkem n-ö kaardile. Oreli taastamine ei ole tähtis sündmus mitte ainult Juuru
kogudusele, vaid kogu kohalikule kultuurielule, kui siin saab edaspidi
korraldada kõrgetasemelisi orelikontserte.

Tean, et eestlased on kultuuriliselt väga
aktiivsed. Sellepärast ongi väga tähtis, et orel saaks korralikult korda
tehtud. Minu ülesanne on teha ekspertiis ehk tegevuskava, mida ja kuidas peab
tegema ja selle alusel arvestavad oreliehitajad, palju töö maksma läheb.

 Kui palju maksab
teie arvates oreli remont?

Raske öelda. Rootsi ja Saksa orelimeistrid
on kallimad kui näiteks Baltimaade meistrid. 500 000 krooni on miinimum,
tõenäoliselt läheb töö veelgi kallimaks, kui tahta põhjalikult teha. Paljud
kogudused on rahul, kui orel lihtsalt mängib, aga arvan, et meie eesmärk võiks
olla kõrgem.

Teiega on sõlmitud koostööleping,
ekspertiis on teie poolt tasuta (tegelikult maksaks umbes 30 000 krooni). Miks
te sponsoreerite oreli taastamist?

Mul on asja vastu lihtsalt suur huvi, olen
Baltimaades palju seda tööd teinud. Saan ka aru, kui raske on teie situatsioon.
Kui küsiksin oma töö eest 30 000 krooni, siis olen üsna kindel, et ma seda tööd
siin üldse ei teeks. Kristlasena on tähtis mõnikord ka midagi anda, midagi
annetada.

See ei tähenda, et ma igavesti seda tööd
Eestis tasuta teeksin, aga praegu on selline aeg, kui tunnen, et pean seda
tegema. Siin Juurus on väike kogudus ja hea orel, saan ka rohkem kontakte
huvitavate inimestega.

Kui tähtis roll on orelil
jumalateenistusel ja mis tähtsus on jumalateenistusel koguduse ja terve
piirkonna elus?

Inimesed võiksid mõelda, missugune oleks
luteri kirik ilma orelita, näiteks jõuluõhtul või ülestõusmispühadel… Muidugi
on siis ilus, kuid kui orel mängib, on see hoopis midagi muud.

On väga tähtis, et kogudus tunneb – see on
meie orel. Keegi on võib-olla annetanud palju raha, et seda orelit remontida ja
sellel on püsiv väärtus. Orel on rahva pill.

Göran Grahniga vestles

Mirjam Tiitus

Intervjuu on ilmunud Juuru Mihkli koguduse
lehes.