Rukkimaarjapäev ehk Maarja taevassevõtmise püha
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudised / Number: 16. august 2006 Nr 33 /
15. augustit tuntakse enamjaolt
rukkimaarjapäeva nime all, kristlaste jaoks on tegemist aga Neitsi Maarja
surmapäeva ehk Maarja taevassevõtmise pühaga.
Nimetatud püha on ilmselt alguse saanud V
või VI sajandil idakirikust. On teada, et VI sajandil, keiser Mauriciuse ajal
oli see päev Bütsantsis ametlik püha. Rukkimaarjapäeva tuntakse õigeusu
kirikus Jumalasünnitaja uinumise pühana ning selle sündmuse mälestuseks on
pühitsetud palju õigeusu kirikuid ja kloostreid.
Maarja surma kohta puuduvad täpsed andmed,
ent Jumalaema surmapaigaks peetakse Jeruusalemma või Efesost. Jeruusalemmas
Ketsemani aias on Maarja oletatava haua kohale ehitatud kirik.
Maarja taevassevõtmine, mida on väga palju
kujutatud keskaegses kunstis, põhineb kiriklikul pärimusel. Kolm päeva enne
surma saanud Maarja inglilt sellekohase ilmutuse. Maarja kutsunud kõik apostlid
veel kord kokku, et jätta nendega hüvasti. Apostlid, kelle hulgast puudunud
Toomas, matsid Maarja Ketsemani aeda Jeruusalemmas.
Kui kolm päeva hiljem reisilt saabunud
Tooma jaoks haud avati, leiti sealt vaid surilinad. Hiljem, kui apostlid
Ketsemani aias palvetasid, ilmus neile Neitsi Maarja auhiilguses ning ütles:
«Rõõmustuge, sest ma olen teie juures iga päev.»
Üks lugu Maarja uinumise kohta pärineb aga
a meie kodumaalt. Nimelt on Vasknarva prohvet Eelija õigeusu kiriku kroonikas
kirja pandud väga vana pärimus. Selle kohaselt nägi üks eestlasest karjane
Kuremäel suursugust naisterahvast, kes oli ümbritsetud kiirgavast valgusest.
Kui karjus mäele lähenes, nägemus kadus, kuid ilmus taas tagasi, kui karjus oma
karja juurde läks. See kordus mitmel päeval ja paljud inimesed tulid seda
vaatama. Kui talupojad mäe otsa ronisid, leidsid nad sealt, kus imeline nägemus
oli seisnud, ühe vana männi alt Jumalaema Uinumist kujutava ikooni.
Talumehed kinkisid ikooni Jaama küla
õigeusklikele talupoegadele sõnadega: «Võtke see endale, me ei palveta
pühakujude ees, teie aga palvetate.» Õigeusklikud võtsid ilmutatud ikooni tänu
ja hardusega vastu ja on seda läbi sõdade ja näljahädade säilitanud tänaseni
Kuremäe kloostris.
Neitsi Maarjale on pühitsetud järgmised
luterlikud kirikud: Põlva, Jõelähtme, Ambla, Anseküla, Tõstamaa, Vigala, Tartu
Maarja, Torma, Karula, Helme, Kursi, Paistu, Pöide, Jõelähtme, Loksa, Märjamaa,
Nissi, Otepää, Rõuge, Tõstamaa ja Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik
Toomkirik.
