Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Rukkimaarjapäev Rõuges

/ Autor: / Rubriik: Uudis, Uudised / Number:  /

Umatettü rüäleiba ja ubinaid uiboaiast! Head-paremat kannavad pidulauale koguduse perenaine Aino Viling (paremalt), sekretär-lastetöötegija Kaia Kuut ja kellamees-vöörmünder Andres Saaremaa. Liina Raudvassar Pühapäeval oli Rõuge Maar­ja kirik piduehtes, sest kogudus tähistas oma pühakoja 280. ja oreli valmimise 80. aastapäeva.
Lisaks Rõuge oma õpetajale, siin teist suve vaimulikku elu juhtivale Mait Mölderile teenisid jumalateenistusel praostkonna praost Urmas Nagel, Võru koguduse õpetaja Andres Mäevere, Kanepi õpetaja Margit Lail ja Jõgeva koguduse õpetaja Valdo Reimann. Orelil mängis Jõgeva koguduse organist Anu Piiskoppel. Muusikalisi vahepalu esitas puhkpilliorkester Kungla Väino Reppi dirigeerimisel ja kohalik lauluansambel Ele Vakki juhtimisel.
«Rõuge kogudus on siin suures kihelkonnakirikus saanud koos käia ajaloo väga erinevatel perioodidel,» pöördus praost Nagel kirikuliste poole. Ta andis edasi tervitused peapiiskop Andres Põderilt, kes haiguse tõttu ei saanud viibida Rõuges. «Soovime talle kiiret tervenemist, et ta saaks naasta karjaseameti juurde,» ütles Nagel.
Võttes aluseks 1Kr 3:9jj pidas jutluse Valdo Reimann, keda seob Rõuge kogudusega 12 teenimisaastat. Reimann viis kirikulised Rõuge pühakoja ehituse aega 280 aastat tagasi. Ta rõhutas tõsidust, millega toona kiriku ehitamist võeti. Sellesse panustas tema sõnul terve kogukond.
Kirik pidi saama jumalasõna kuulutamiseks vääriline. «Ja ta sai kaunis,» kinnitas Reimann, osutades käega kirikusaalile, mis säras pidupäevaks metsast toodud kaskede ning aiast nopitud päevalillede ehtes.
Tuues paralleeli tänase päevaga nentis jutlustaja, et kaasajal trumpavad mitmed teised kojad, näiteks pangad, ostukeskused ja spordihooned kiriku üle oma välise suurejoonelisusega. Ometi ei suuda nad asendada sõnumit, mida on edastada kirikul, kes aastasadu ka siin Rõuge ürgoru pervel kuulutanud on.   
Mait Mölder andis kogudusele edasi tervitused Saksamaa sõpruskoguduselt Bornhövedist ning kohaliku mõisniku järeltulijalt Alexander von Samson-Himmel­stjernalt, kelle abi kogudusele on olnud suur.
Õhtuse kirikukontserdiga, kui ettekandele tuli Urmas Sisaski vokaaltsükkel «Me sõna on armastus», märgiti Kriisade oreli valmimise 80. aastapäeva. On teada, et vennad Juhan, Jakob ja Tannil Kriisa, kelle kodu asus kiriku lähedel Kokemäel, valmistasid oreli kodukiriku 200. aastapäevaks erilise püüdlikkusega. Oma 31 registri ja 2174 vilega oli see moodsamaid pille meie maakirikutes. Rõuge Kriisade orel on tänini populaarne kontsertorel.    
1730 ehitati Põhjasõjas hävinud kiriku asemele uus jumalakoda, mis oli praegusest madalamate võlvidega, ilma koori ja käärkambrita, võimsa neljakandilise torniga hoone. Kirik pühitseti Neitsi Maarjale. Esimeseks eesti soost pastoriks oli Rudolf Gott­fried Kallas (1886–1901).
Liina Raudvassar