Segased ajad

Oleme hämmingus, kui erinevad võivad olla eri riikide hinnangud praegu Ukrainas toimuvale. Me tõrgume uskumast, et keegi tõepoolest valetab ja vassib. Kunagi ütles õpetaja Harri Haamer, et see, kes avalikult valetab, on lurjus.
Peame tõdema, et elamegi lurjuste maailmas. Keegi valetab avalikult. Meil aga ei ole jõudu olukorra lahendamiseks. Lurjusega lurjuse kombel käitumine võiks tähendada tohutuid kannatusi ja katastroofi maailmale. Me ei saa leppida ka sellega, et juhtugu selle Ukrainaga mis iganes, peaasi, et maailmas rahu püsiks. Hing on valu täis, kuid maailma meeletust muuta ei suuda.
Ukrainas elab teatud hulk inimesi, kes arvavad, et nende õigused ei ole piisavalt kaitstud. Selle õilsa eesmärgi nimel ollakse valmis kogu elukorraldust pea peale pöörama. Kui suur osa selles möllus on rahvamasside äratundmisel ja millist rolli täidavad kinnimakstud provokaatorid, sellegi kohta on arvamused seinast seina.
Umbes samasugune segane lugu on menetlusse antud uue kooseluseadusega. Keegi on ässitanud rahvahulgad üles ja meedia kahurvägi, sekka ka mõned poliitilised prominendid, püüab kõigile selgeks teha, et oluline on seadustega korraldada nendegi kooselu, kes seda ise korraldada ei taha.
Oleks jutt olnud samasooliste kooselu korraldavast seadusest, oleks asi veel mõistetav olnud. Kahjuks püütakse seadus läbi suruda põhjendusega, et seda on vaja eelkõige suurele hulgale vabaabielus elavatele inimestele, nendele, kes ei taha mingil põhjusel abielluda.
Selline seadus tegelikult jõustus juba 1926. aastal. Uue perekonnaseadusega anti nendele, kes abielluda ei tahtnud, võimalus oma kooselu seaduslikult registreerida. Seda hakati nimetama kodanlikuks abieluks. Abielluda ei soovitud sellepärast, et ei tahetud tunnistada Jumala loomiskorda.
Loomiskorra järgi lõi Jumal inimese meheks ja naiseks, õnnistas neid ja ütles: «Olge viljakad ja teid saagu palju.» Sellepärast jätab mees maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja nemad on üks liha. Jeesus lisas veel juurde: «Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda ärgu inimene lahutagu!»
Need, kes nüüd selle korra järgi, Jumala palge ees, ei tahtnud abielluda, said võimaluse ise oma elu korraldamiseks vastavalt riigi seadustele, mis sätestasid nende kohustused ja õigused. Sellega reguleeriti, kuidas abielluda ja kuidas abielu lahutada, kuidas elukaaslasi vahetada, varandust ja lapsi jagada jne.
See võimalus on kõigil ka praegu olemas. Riigile tuleb selle eest maksta 19 eurot ja mõned sendid. Avalduse täitmine võtab aega umbes 10 minutit ning kuu aja pärast tuleb läbi astuda ja üks allkiri anda ja ongi kõik tehtud. Milleks on siis vaja uut seadust, kus õigused ja kohustused sätestatakse ikkagi suures osas vastavalt praegu kehtivale perekonnaseadusele.
Võitlus käib nagu Kiievi, Slovjanski ja Odessa tänavatel. Keegi õhutab takka. Mõned on vaimustusest kaasa kiljumas. Mõned on käega löömas. Ah, mingu see abieluvärk kuhu tahes, mina elan oma vaikset elu edasi. Peaasi, et rahu püsiks. Samas on ka inimesi, kelle süda valutab ja meel aimab halba. Olen üks nende hulgast. Järeleandmine meeletustele tundub ka väär.
Kuigi jõudu kõigele sellele vastu hakata on vähevõitu, saavad järjest olulisemaks kirikupalve sõnad: «Issand, hoia meist eemal valeõpetused, vaen, mäsud, sõda ja verevalamine.»
Olgu Jumal armuline meile kõigile.

 
 
Joel Luhamets,
assessor