Sõda Iraagis
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Arvamus, Juhtkiri / Number: 26. märts 2003 Nr 12 /
Nendel päevadel on maailma pilgud suunatud sündmustele Iraagis. See on üsna tavatu sõda. Vahel tundub, et sõjaline rünnak Iraagi vastu on maailma jaganud sikkudeks ja lammasteks. Poolt- ja vastuolijateks. Vahepealsetel või ükskõiksetel on kergem nähtamatuks jääda.
Üks on kindel, et sõda iseenesest ei taha keegi. Ometi on maailm keerulisem. Voitto Viro küsib oma mõtisklustes: «Kas Jumal tahab, et sõda lõpeks?» Ise ta ka vastab: «Ei taha. Jumal tahab, et sõda ei oleks alanudki.» Teatud probleemide ja ülekohtu kontsentratsiooni puhul on raske otsustada sõjalise rünnaku poolt või vastu. Ennetav rünnak on alati kritiseeritav. Tagantjärgi tarkusest aga pole suurt kasu.
Nagu öeldakse, tagantjärgi tarkus on ainus täppisteadus. Nendel viimastel on alati õigus. Keda aga suudab siin maailmas päästa õigus? Keegi hullumeelne rikub liiklust ja teeb sinuga avarii. Su auto on rikutud. Su elu on läinud. Mis sulle järele jääb? Sulle jääb õigus. Kuid see õigus ei suuda sind enam päästa.
Ethelbert Stauffer kirjeldab paari erilist sündmust II maailmasõja päevilt. Ta räägib ühest arstist, kes lämmatas koonduslaagris surnuks juudi emadele sündinud lapsed. Laagri reegel nägi ette, et kui juudi emale sünnib laps, läheb ta järgmisel päeval eelisjärjekorras koos lapsega gaasikambrisse. Emade elu pikendamise ja päästmise nimel oli ta valmis saama mõrvariks. Ta oleks võinud toetuda inimlikkusele ja pühakirjas esitatud tapmiskeelule ja seda mitte teha. Ilmselt ei oleks teda keegi süüdistanud tegematajätmises. Maailmas on palju ülekohut. Mina ei taha sinna midagi enam lisada. Kõige hullem on, et hiljem ei saa tõestada, et toimisid õigesti. Ilmselt ei teinudki õigesti. Kuid jätta tegemata – võibolla olnuksid tagajärjed palju traagilisemad.
Veel räägib ta Prantsuse partisanidest, kes jäid sakslaste kätte vangi. Ööl enne ülekuulamist kägistasid nad surnuks enda hulgas kõige noorema, viieteistaastase poisi kartuses, et järsku poiss ei pea piinamisele vastu ja annab teised välja. Metsas oli veel mitusada meest. Mehed arvasid, et järgmiseks hommikuks ripuvad nad kõik võllas, kuid vahepeal oli veel öö ülekuulamisi ja piinamisi. Kas nad tegi õigesti? Kindlasti mitte. Kuid tagajärgi võib ainult oletada. Teatud kurjuse käitumine on siiski ettearvatav.
Tapmine ja sõja alustamine on lubamatu, vaimulikus keeles nimetatakse seda patuks. Teatud olukorras võib tegematajätmine osutuda suuremaks patuks. Teatud otsuste langetamine nõuab väga suurt julgust otsustada ja vastutada. Ideaalne mees ei ole see, kes pole lillelegi liiga teinud. See võibki osutuda kord ta suurimaks süüks.
Aidaku Jumal kõiki neid, kellele on selles maailmas antud suured volitused otsustada ja vastutada.
Joel Luhamets, assessor
