Sõjast ja rahust ja haridusest 

Pärast 24. veebruari 2022 maailm muutus. Ta polnud enam endine. Rahuaeg, mis tundus endastmõistetav, seda enam ei olnud. Venemaa tungis Ukrainale sõjaliselt kallale ja Euroopa nägi sõda, mida ta pole näinud Teisest maailmasõjast peale.

Ukraina lipuvärvid on sinine ja kollane. Samad värvid on ka Rootsi lipul. Sõja esimestel päevadel meenusid mulle Karl XI sõnad (Ivar Rüütli tõlkes), mida ta kirjutas oma päevikusse XVII sajandil:

Jumal olgu igavesti tänatud ja austatud, kes hoiab meid rahus ja on lasknud selle aasta rahulikult lõpetada. [1683]

Kõigevägevam Jumal olgu igavesti tänatud, kes on aidanud meil selle aasta rahulikult ja tervise juures lõpetada. [1684]

Jumal olgu igavesti tänatud, kes on lasknud meil selle aasta tervise juures, rahus ja rahulikult lõpetada. [1689, 1691, 1694, 1695, 1696]

See, et väikeses Eestis on rahuaeg, on ime ja selle eest tuleb olla Jumalale tänulik. Ja veel nii pikka aega. Ja et on Eesti riik ja Pika Hermanni tornis lehvib sinimustvalge. Ka selle eest tuleb olla Jumalale tänulik. Erinevalt 1939. aastast on meie seis ka välispoliitilises plaanis oluliselt parem. Kui enne Teist maailmasõda üritati luua Soome-Eesti-Läti-Leedu-Poola liitu ja see ebaõnnestus (suudeti luua ainult Eesti-Läti liit), siis nüüd saame öelda, et Eesti pole üksi, sest on NATO liige.

Kurb on vaadata, et maailmas on üks riik, mis on pindalalt kõige suurem, kuid ei saa oma ahnusest jagu ja soovib veel XXI sajandil oma territooriumi laiendada. Ahnus on teatavasti kiriku õpetuse järgi surmapatt ning see riik vajab meeleparandust. Ka on arusaamatu, miks on Venemaal vaja kirikuid pommitada, sest need ei ole militaarobjektid. Näiteks 30. märtsi BBC uudises (autor Jack Hunter) on näha fotodel mitmeid kirikuid, mida on tabanud Venemaa pommid.

Valimatu inimeste elumajade pommitamine on kaasa toonud enneolematu põgenike laine. BBC (30. märtsi) andmeil on Ukrainast sõja eest põgenenud neli miljonit inimest: Poola on läinud üle 2,3 miljoni inimese, Rumeeniasse üle 600 000, Moldovasse üle 380 000 ja Ungarisse üle 360 000 inimese. Politsei- ja piirivalveameti andmeil on Eestisse aprilli alguseks jõudnud 26 079 sõjapõgenikku. 

Nende Eestisse saabunud põgenike hulgas on ka palju lapsi, kes soovivad oma kooliteed jätkata. Kuna pole teada, kui kaua sõda kestab, ei tohi haridustee katkeda. Võimalik, et osa õpilasi soovib jätkata Eestis haridusteed kirikukoolides. See on kindlasti väljakutse. Alguses tuleb väga palju õppida eesti keelt ning seejärel saab proovida ka liituda juba eesti keeles antavate tundidega. Ka riik saab siin teha midagi enda poolt. Näiteks tagada tasuta eesti keele õpe piisavas mahus ning maksta tegevustoetust rahvusvahelise kaitse saanud laste eest sõltumata kooli omandivormist. 

Kuna on paastuaeg, siis tasub meil ka endasse vaadata, lugeda pühakirja, mõtiskleda selle üle, palvetada ning teha head kaasinimestele. Üks pühak on öelnud: End parandada. Iga päev natuke. See on sinu pidev töö. Paastuaeg on selleks õige aeg.

 

 

 

 

Heiki Haljasorg,

Tallinna Toomkooli õppealajuhataja