Tagasivaade XI riigikogu tööle

Lähiajal koguneb esimesele istungile XII riigikogu. Seetõttu on asjakohane vaadata põgusalt tagasi riigikogu eelmise koosseisu nelja aasta pikkusele tegevusele seoses kirikuid, kogudusi ja kristlasi puudutavate aktuaalsete teemadega. Uude riigikogusse ma ei kandideerinud, sest olen astunud Tartu ülikooli doktoriõppesse (teemaks usuvabadus).
Riigieelarved ja kirikud. Riigikogu tegevusele vajutas oma tõsise pitseri majanduskriis, mis ei jätnud ühel või teisel kujul puudutamata ühtegi Eesti inimest. Nii mõjutas riigieelarve võimaluste vähenemine otseselt ka pühakodade programmi rahastamist, kus vahendite hulk vähenes viimastel aastatel väga olulisel määral.
Samas tuleb aga esile tuua riigieelarvelisi sihtfinantseeringuid, mille tulemusena on tänaseks taaspühitsetud Peterburi Jaani kirik ning suuremahulised tööd on saanud toimuda nii Tartu Pauluse kui mitmes teiseski kirikuhoones.
Kuna nii Reformierakond kui IRL pidasid oma valimisprogrammides oluliseks rõhutada pühakodade programmi jätkamise vajadust, siis tähtsustab valitsusliit uue koalitsioonilepingu alusel loodetavasti taas selle programmi senisest suuremat rahastamist.
Kirikuhoonetega seonduvalt tuleb rõõmustada selle üle, et Tartu Maarja kirik on taas antud kogudusele, kuid teisalt tõdeda, et Tallinna Niguliste kiriku vaidlused ei leidnud õiglast lahendust ka möödunud nelja aasta jooksul.
Positiivsena tuleb kindlasti esile tõsta, et riigieelarvelised eraldised Eesti Kirikute Nõukogule vaatamata majanduskriisile ei vähenenud.
Usuõpetus ja usundiõpetus. Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus tõi usundiõpetusele ja konfessionaalsele usuõpetusele selgema õigusliku regulatsiooni, mis tagab nüüdsest (sh riigikogu menetluse käigus tehtud ettepanekute tulemusena) konfessionaalse usuõpetuse andmise võimaluse erakoolides ning mittekonfessionaalse usundiõpetuse parema kättesaadavuse põhikoolis ja gümnaasiumis.
Usundiõpetusele on kehtestatud ühtne riiklik õppekava. Usundiõpetuse teemadel olen kirjutanud ka Eesti Kirikus 26.11.2008 ja 04.08.2010.
Kalmistuseadus ning muudatused kirikute ja koguduste seaduses. Viimase seadusena võttis riigikogu vastu kalmistuseaduse, mida oli ette valmistatud pea kümme aastat. See täpsustab oluliselt ka koguduste-kalmistuomanike õigusi ja kohustusi (vt ka Eesti Kirik 26.01.2011).
2010. a lõpus tehti mitmeid muudatusi kirikute ja koguduste seaduses, eesmärgiga senisest enam arvestada usuliste ühenduste spetsiifilisi eripärasid eelkõige usuliste ühenduste registriga seonduvalt (sh selles, mis puudutab vaimulikke kui koguduse juhatuse mittetähtaegseid liikmeid – koguduse taotluse alusel teeb register vajalikud muudatused nende vaimulike andmetes, kes enne seadusemuudatuste jõustumist on juhatuse liikmetena registrisse kantud).
Millised seadused jäid tulemata? Erakondade, parlamendisaadikute, kirikute ja kodanikuühenduste koostöö tulemusena õnnestus ära hoida samasooliste partnerlusseaduse eelnõu koostamisele asumine. Sotsiaalministeeriumi tasandist kaugemale ei jõudnud ka initsiatiiv, mille kohaselt ei oleks juhul, kui alaealine soovib teha aborti, tarvis enam tema vanema nõusolekut, nii nagu seda nõuab kehtiv seadus.
Tulumaksuseaduses jäid tegemata esialgselt kavandatud muudatused, mille kohaselt oleks pidanud olemasolevad usulised ühendused, kes siiani kuulusid automaatselt tulumaksusoodustusega ühenduste hulka, hakkama esitama maksu- ja tolliametile avaldusi sellesse nimekirja kandmiseks.
Palvushommikusöögid. Kord kuus toimusid parlamendiliikmete palvushommikusöögid, kus osales kümmekond liiget ja esindatud olid kõik fraktsioonid. Iga kord arutleti erineva teema üle (nt palve, usundiõpetus, abort, kaitseväekaplanaat) ning enamasti olid sel puhul kohal ka külalised – vaimulikud erinevatest konfessioonidest või vastavate valdkondade spetsialistid.
On hea meel tõdeda, et palvushommikusöögikaaslastega kujunesid usalduslikumad suhted ka parlamendi igapäevatöös ja väljaspool seda.

Erik Salumäe,
riigikogu liige 2007–2011 (Reformierakond)