Tänulikkus
/ Autor: Kaido Soom / Rubriik: Päevateema ja palve / Number: 13. september 2017 Nr 36 /
Meie ühiskond on varasema ajaga võrreldes palju muutunud. Poest väljudes hoiab tavaliselt ees sammuv inimene ust lahti ja tema järel tulev tänab teda selle eest. See on ilus komme aidata ligimest ja olla talle tänulik. Selline väline ja formaalne tänamine ei tähenda küll palju, kuid muudab üldise õhkkonna meie ümber heaks ja sõbralikuks.
Kui formaalne tänulikkus kasvab, siis kuidas on siira, südamest tuleva tänulikkusega? Olen vaadanud kirikus eestpalvesoove, mida inimesed toovad. Tihti kipub olema nii, et kümne mureliku kohta on üks inimene, kes toob Jumalale tänupalve. Jeesuse ajal oli suhe samasugune: kümnest tervenenud pidalitõbisest tuli vaid üks tagasi, et Issandat tänada. Abi sai aga Jeesuse ajal ja saab ka tänapäeval tunduvalt suurem hulk inimesi kui need, kes tulevad tänama.
Võib-olla tänatakse Jumalat nii vähe sellepärast, et tihti ei märgata seda head, mida Jumal annab. Meie jaoks on sageli elementaarne, et meil on tervis, lähedased, töö, igapäevane leib laual. Kuni seda jagub, ei märka me tänada ja alles siis, kui see peaks kaduma, pöördume kurtes Jumala poole. Ometigi tasub kõike head märgata siis, kui see meil veel olemas on, ja sellest kasvabki välja tänupalve. Tänulikkus loob positiivse fooni nii inimestevahelistes suhetes kui ühiskonnas tervikuna. Tänulik meel annab ka endale elurõõmu ja jaksu minna edasi.
Kaido Soom