Tartus kogunesid Maarja-nimelised naised
/ Autor: Sippie Guth / Rubriik: Elu ja Inimesed, Kogudus / Number: 01. aprill 2026 Nr 13 /
Paastumaarjapäeval, 25. märtsil kutsuti Tartu Maarja kirikusse naised, kelle nimi on Maarja või Maarja nimest tuletatud. Üheskoos sai juua maarjapuna ning kuulda lähemalt maarjapäeva päritolu ja rahvakommete kohta ning ajaloos kuulsaks saanud Maarjatest.
Maarja-naiste kokkutulekut läbi viinud folklorist ja kirjanik Loone Ots andis üritust sisse juhatades esmalt sõna Tartu Maarja koguduse õpetajale Timo Švedkole, kes mõtiskles neitsi Maarja rolli üle ning viskas õhku küsimuse, mida on meil neitsi Maarjalt õppida.
Ta viitas Maarjale kui tavalisele inimesele, kes otsustas usaldada Jumalat, mis osutus maailma muutvaks hetkeks. Švedko sõnas, et jah-sõna kaudu saab Jumal imesid teha ka meie vahendusel. Ta lisas, et tänapäeva maailmas, mis on täis kiirust ja rahutust, õpetab Maarja meile sisemist vaikust ning usaldama ka siis, kui me ei näe veel tervikteekonda.
Seejärel võttis sõna Loone Ots, kes andis esmalt ülevaate Maarja nimest ja selle taustast, marioloogiast, aga ka ikonograafiast. Ülevaate sai erinevatest kunstiteostest ning Maarjaga seonduvatest sümbolitest. Otsal oli kaasas ka mitu Maarjat kujutavat pilti, mida kõik said lähemalt vaadata.
Näiteks oli tal kaasas Alo Hoidre „Tallinna Madonna“, kus Maarjat ümbritseb mitu last. Samuti näitas ta pisikest barokset Tartu Jumalaema kujutist, mis on katoliku pärimuse järgi kopeeritud 17. sajandi alguse kirikumaalilt. Kui Rootsi armee linna üle võttis, võtsid jesuiidid Maarja pildi kaasa. Pilt viidi Lätti, kus see hävis 1941. aasta sõjasündmustes. Alles on aga koopia, mida on suures tiraažis reprodutseeritud.
Ürituse viimases osas sai kuulda lähemalt mitmest Eesti ajaloos tähtsast Maarjast. Selmet rääkida juba kõigile tuntud Maarjatest nagu Marie Under, heitis Ots valgust kahele naisele, kes nii palju tähelepanu saanud ei ole, kuid on samavõrd tähtsad. Ta rääkis traagilise saatusega luuletajast Marie Heibergist ning Eesti naisriigikaitse alusepanijast Mari Raamotist.
Kuigi osalejaid oli seekord tagasihoidlikult, oli tagasiside ettevõtmisele soe ja positiivne ning üheskoos mõtiskleti sama ürituse korraldamisest ka tuleval aastal. Koduteele said kõik kohalolijad kevaderõõmuks kaasa ka ühe nartsissi.
Sippie Guth
