Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Teadus on usule toeks

/ Autor: / Rubriik: Arvamus / Number:  /

Juba Aristoteles tuli järeldusele, et palju on teada, mida paljud ei tea. Taoline hinnang sobib ka tänapäeval paljude ja tõenäoliselt isegi rahva enamuse kohta. Aga selles ei pea nägema etteheidet – teadus on lihtsalt jõudnud sedavõrd keeruliste uuringute faasi, et isegi hea teadlane ei pruugi teada teise eriala üksikasju.

Siiski, toetudes väljapaistvate erisuunitlustega füüsikute, matemaatikute ja bioloogide avastustele, lubab teadus väita, et universumi, meie elurikka planeedi ja arenemisvõimelise mõistusega inimese on loonud transtsendentne superintelligentne Looja – Jumal. Veelgi enam – Looja on andnud inimkonnale vabaduse oma elutee korraldamiseks lähtudes loodusseadustest. Kui arvata, et kõik, mida inimesed teevad, on Jumala poolt ette määratud, siis osutuks inimkonna eksisteerimine mõttetuks ja seda mitte üksi inimese, vaid ka Jumala seisukohalt.

Kuid Looja pole sellega piirdunud. Ta on meile kinkinud mitte üksi muinasjutuliselt kauni materiaalse maailma hämmastavalt kauni loodusega, vaid ka hindamatu vaimuvara: südametunnistuse, religioonide ja filosoofide humaanseid õpetusi, hariduse- ja kultuuritahet, surematu hinge ja hoiatuse, vältimaks kurje kiusatusi nagu ahnus, vägivald, petmine, egoism. Jumala tõesse kiindunud usklik võib vahetult tunnetada Jumala lähedust, mis annab rahu ja tuge.

Niisiis – inimene ei saa elada ilma maise, materiaalse maailmata, aga ta ei saa olla täisväärtuslik ka ilma vaimse maailmata. Siinkohal „mateeria“ ja „vaimne“ ei ole oksüümoroni ega binaarse opositsiooni tähenduses, vaid ühe terviku – Elu tähenduses.

Mida ülalöeldust järeldada? Vastaksin, et inimene vajab nii materiaalset kui ka vaimset elu, kuid need peavad olema tasakaalus. Aga kas nad on? Minu meelest ei ole. Vaimne elu on häirivalt maha jäämas ja muserdumas. Rahvas vajab eetilist tuge ja elusihti, mida suudab anda Kristuse õpetus. Minu meelest kirik ei pea hääbuma sekularismi õhustikus, vaid kirikul seisab ees suur tööpõld eetiliste tõekspidamiste levitamisel ja rahva harimisel õige elutee leidmiseks.

Ülaltoodu on üks mõttearendustest minu hiljuti ilmunud raamatust „Teel inimlikkuse aega“, mis sai teoks Looja tahtel.

Professor Hubert Kahn