Teenimatu arm
/ Autor: Andres Tšumakov / Rubriik: Päevateema ja palve, Pühapäevaks / Number: 12. veebruar 2025 Nr 6 /
Me ei heida oma anumisi Su palge ette mitte oma õiguse pärast, vaid Sinu suure halastuse pärast! Taaniel 9:18
Inimesed kaheldamatult vajavad tunnustust. Ja tunnustust tuleb ka. Teened leiavad äramärkimist kõikvõimalikes tänukirjades, aumärkides, preemiates ja tiitlites. Mis tähendus on neil Jumala ees? Saame me neid tunnustusi ka Jumala ees kord ette näidata? Seda ei oska arvata.
Võib-olla on meil söakust kord taevase aujärje ees isegi rääkida ja küsida: „Millal, Issand …?“ (Matteuse evangeelium 25) Vahest võib aga juhtuda, et seal öeldakse meile isa Aabrahami kombel: „Laps, tuleta meelde, et sa oled oma hea põlve elus kätte saanud …” (Luuka evangeelium 16:25)
Tundkem rõõmu, et meie hulgas on palju teenekaid inimesi, keda kaasinimesed märkavad ja tänavad ning tunnustavad. Pidagem meeles sedagi, et kindlasti on ka väga palju häid ja tublisid inimesi, kes jäävadki varju ja märkamatuks.
Meie teened siinilmas aga Jumala armu ei taga. Jumala arm oli, on ja jääb inimese puhul teenimatuks armuks. Seda on õigetesse ja ilusatesse sõnadesse valanud ka meie lauluraamatu mitmed autorid, kelle laule lauldes me ütleme Sa tegid kõik hea meelega ja mina pidin nägema, et au ja rikkus ilma sees ei maksa midagi Su ees (KLPR 22) või Su ees ei maksa muud kui arm kõik pattu andeks anda; kõik meie töö on tühi põrm, kes võib Su viha kanda? Kes võib Su ees veel suurusta? Me peame hoopis hirmuma ja elama Su armust (KLPR 329).
Andres Tšumakov
Issand, me täname Sind tunnustuse eest, mis tuleb inimestelt inimestele. Palun ära lase meil iial arvata, et sellega oleme ära teeninud ka Sinu armu.
