Tehtud töö ei ole jäänud viljatuks

Võimsalt kõlas Martin Lutheri «Üks kindel linn ja varjupaik» Laiuse Püha Jüri kirikus, kui Tartu praostkonna kahekümne koguduse esindajad sinodipäeva avajumalateenistust pidasid.

Koosolekuks seadis 50 sinodisaadikut sammud aga Laiuse põhikooli, kus 65 õpilast 16 õpetaja käe alla koolitarkust saamas on. Seda selgitas kooliuksel vastas olnud elupõline kooliõpetaja, Laiuse koguduse juhatuse esimees Epp Järv, kes möödunud aastal bioloogiaõpetaja ametist pensionile jäi. Tere tulemast ütles ka kooli direktor Siiri Rahn, kes nimetas, et Laiuse kool, mis võrsus kiriku rüpest, tähistab tänavu oma tegevuse 327. aastapäeva.

Neli linna ja maakonda
Koosolekust võttis osa ning pidas möödunud kirikuaastat iseloomustava sõnavõtu peapiiskop Andres Põder, koosolekut juhatas praost Joel Luhamets, abijuhatajaks valiti Tartu Peetri õpetaja Ants Tooming. Praosti aruannet ja koguduseesindajate lühisõnavõtte illustreerisid Pauluse abiõpetaja Kristjan Luhametsa koostatud pildid ja graafikud koguduste arvulistest näitajatest, mida kuvati suurelt seinale.
Tartu praostkonna 20 kogudust (Alatskivi, Avinurme, Jõgeva, Kambja, Kodavere, Kursi, Laiuse, Lohusuu, Maarja-Magdaleena, Mustvee, Palamuse, Tartu Maarja, Tartu Pauluse, Tartu Peetri, Tartu Soome, Tartu Ülikooli-Jaani, Torma, Vara, Võnnu, Äksi) paiknevad Tartumaal, Jõgevamaal, Ida-Virumaal (Avinurme ja Lohusuu) ja Põlvamaal (osaliselt Kambja ja Võnnu), kusjuures ükski maakond ei kuulu tervikuna praostkonda.
Praostkonna territooriumile jääb neli linna (Tartu, Jõgeva, Mustvee ja Kallaste), elanike arv territooriumil on umbes 200 000. Praost märkis, et kui linnades on elutingimused suhteliselt head, siis maapiirkonnad on ühed vaesemad kogu riigis, seetõttu on praostkonnas esindatud nii rikkus kui vaesus.

Jumalateenistus on tähtsaim
Silmapaistvama asjana nimetas praost mitmes koguduses tehtud remonditöid, milleks on saadud vahendeid Euroopa Liidu tõukefondidest ja kohalikelt omavalitsustelt. «Põhiline töö on siiski jumalateenistuslik elu,» rõhutas praost, lisades, et organiseeritud diakoonia nõuab suuremaid vahendeid.
Laste- ja noortetöö teemat analüüsides märkis ta, et sihtrühm on suhteliselt hõivatud erinevate vaba aja tegevustega ning kirik peab konkurentsis püsimiseks suuri jõupingutusi tegema. «Tavalisest vaimulikuettevalmistusest jääb väheks, et suuta noori kaasa tõmmata,» märkis ta.
Luhametsa hinnangul on märgata koguduseelu elavnemist nendes piirkondades, kus kogudus on leidnud omavalitsusega koostegevust. Valusa teemana puudutas praost ka vaesuse küsimust, mis Tartu praostkonna maapiirkondades silma jääb. «Majanduslik kitsikus maarahva ja ka maakoguduste elus on järjest rohkem ennast tunda andmas,» nentis praost, lisades, et maakoguduste saatus on suuresti ka osa kogu meie rahva käekäigust.
Inimesed, eriti noored lahkuvad maapiirkonnast, mis kajastub ka koguduseelu näitajates. «Selle olukorra muutmiseks tuleb ühendada ühiskonna erinevad jõud,» oli praost resoluutne.

Uued esindajad valitud
Sinodikoosoleku kandvamaid päevakorrapunkte puudutas valimisi. Kirikukogu uude koosseisu valiti praostkonda esindama Priit Kama, Ants Tooming ja Priit Humal. Abipraostiks valiti Kristjan Luhamets.
Liina Raudvassar